Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 27. septembril algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE).

Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.

2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.

Eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine.

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3 protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Kaitsekulu on järgmisel aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024–2027 ligi 5,6 miljardit eurot. Sellega suureneb Eesti iseseisev kaitsevõime ja ka valmidus koos NATO liitlastega Eestit kaitsta.

Julgeoleku tagamise kõrval suunatakse 2024. aastal majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.

2024. aasta riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal 71,9 miljonit eurot.

2024. aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetatakse esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.

Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE).

Eelnõu ajakohastab ravimiseadust ja viib selle kooskõlla ELi õigusega, samuti vähendab ebavajalikku halduskoormust ravimituru osapooltele. Eelnõus ette nähtud muudatused parandada ravimite kättesaadavust ning arendada apteegiteenuseid.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi tarbijatel ravimijäätmeid apteekidesse tagastada lihtsustatud korras. Praegu tuleb ravimite tagastamisel koostada üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvad üleandja nimi, ravimpreparaadi nimetus ja kogus ning akt tuleb osapoooltel allkirjastada. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Praegu teeb seda Ravimiamet. Lisaks võimaldatakse apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele võimaldades seeläbi patsientidel saada selliseid ravimeid kätte neile sobivast apteegist.

Kehtiva korra täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi. Samuti täpsustatakse eelnõus, kes on ravimite sisse- ja väljavedaja, asendatakse ravimite ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega, vähendades nii halduskoormust. Kaotatakse võimalus ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki ilma hulgimüügi tegevusluba omamata.

Ajakohastatakse ka ravimireklaami nõudeid. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb.

Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalust tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti antakse ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamiseks Ravimiametile õigus erandlikel juhtudel (näiteks tarneraskuste korral) ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse saastetasumäärad. Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad. Saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda.

Kallimad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde elluviimisele, motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Samuti muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.

Eelnõuga lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Eesmärgiks piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab. Metsamaa raadamist tuleb pikaajalisi elurikkuse ja kliimaeesmärke silmas pidades pidurdada, et vähendada maakasutussektoris süsinikuheitmeid, säilitada seotud süsiniku varu metsamaal, hoida alal metsadega seotud ökosüsteemiteenused ning suurendada asendusefekti mõju.

Lisaks tõstetakse kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid, mis vastaksid tänasele ootusele ressursi kasutamise õiglasel hinnastamisel. Praegused kalapüügitasu piirmäärad kehtivad aastast 2006, mil seadus sellisel kujul kehtestati. Teiseks eesmärgiks on läbi mõistliku tasu rakendamise vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nö igaks juhuks, mistõttu sektorisse tulijatel ei ole võimalik püügivõimalusi saada või on sisenemisbarjäär ebamõistlikult kõrge. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE).

Eelnõuga on kavas muuta looduskaitseseadust (LKS), kinnistusraamatuseadust ja maareformi seadust.

LKS-i lisatakse paindlikkus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord.

Eemaldatakse vajadus riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö jaoks küsida täiendavalt kaitsealadel liikumispiirangutes liikumiseks luba. Loa taotlemine on lisanduv aja- ja ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on iseenesestmõistetav.

Kaotatakse riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostumüügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Eemaldatakse segadust tekitav sõnastus kus piiranguvööndis telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik just kaitseala valitseja poolt tähistatud kohti, kuid tegelikkuses kaitseala valitseja kohti ise ei tähista.

Riigieelarvelistel eesmärkidel sätestatakse, et loomakahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud. Eelisjärjestus kehtestatakse kliimaministri määrusega (järjestuses on viimasel kohal seejuures rändlindude põhjustatud kahju). Samas tõstetakse loomakahjude ennetamiskulude tasumäära ülempiiri, millega soovitakse üldkokkuvõttes vähendada tekkivat loomakahju, mida omakorda tuleks kompenseerida. Eesmärk on vähendada tekkivat loomakahju ning seeläbi survet selleks ettenähtud eelarvele.

Kinnistusraamatuseadust täiendatakse looduskaitseseaduse alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE).

Eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem „saastaja maksab“ printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Eelnõu on seotud ELi vastava direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisega asjakohases ulatuses.

Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Eelnõuga kavandatud päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4-40 eurot (kehtiv päeva määr 9-12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200-2000 eurot (kehtiv aasta määr 500-1300 eurot).

Teekasutustasu määrade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele.

Lisaks muudetakse sätestatud trahviühikuid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. Uued trahvimäärad on kooskõlas karistusseadustikuga sätestatud ulatuses ning piisavalt motiveerivad, et vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Trahvide tõstmist puudutavad muudatused tulenevad riigisisesest vajadusest ja ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.

Täiendavalt võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ELi direktiivi reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (kodifitseeritud) reisijaid vedavate juhtide vanust ja väljaõpet puudutavad sätted.

Eelnõuga tehtav autoveoseaduse muudatus on seotud ELi direktiivi ülevõtmisega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE).

2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ja vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (304 SE).

Eelnõu eesmärk on suurem paindlikkus riigi rahanduse planeerimisel. Eelnõuga muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. ELi õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele.

Eelnõu kohaselt tuleb valitsussektori eelarve ka edaspidi koostada nii, et valitsussektori eelarve täidaks oma kesk-pika perioodi eesmärki või liiguks selle suunas. Muutus varasemaga võrreldes seisneb selles, et kesk-pika eesmärgi seadmine saab edaspidi toimuma vastavuses Riigikogus ratifitseeritud nn ELi fiskaalleppega. Samuti on liikumise tempo defineeritud vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile sõltuvalt majandusolukorrast (vahemikus 0…0,75% SKPst aastas), erinevalt kehtiva seaduse nõudest parandada positsiooni 0,5% igal aastal.

Eelnõu kaotab ka 2017. aastast alates rakendatud kumulatiivse tasakaalu konstruktsiooni, mis kriisis ja kriiside järel võib sundida majandusolude suhtes ebamõistlikule kohandusele. Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevad 3% SKPst defitsiidipiirang ja 60% SKPst võlapiirang kehtivad jätkuvalt samamoodi edasi.

Eelnõu kohaselt ühendatakse stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt väheneb riigi intressikulu aastas selle tulemusena umbes 2 miljoni euro võrra. Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. Sellega seoses muudetakse ka raamatupidamise seadust ja riigivaraseadust, milledest jäetakse välja viited riigieelarve seaduse stabiliseerimisreservi puudutavatele sätetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE).

Muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust (KRAPS), nähes ette kõrgemad riigiteenijad, kelle palgale kehtestatakse kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini.

KRAPSi kohaselt on kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot. Palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mis saadakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastase indeksi ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu indeksist. Käesoleval aastal on palgamäära indeksi väärtus 1,139 ja indekseeritud kõrgeim palgamäär on 8318,19 eurot. KRAPSis ette nähtud konkreetse riigiteenija ametipalga saamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi selle riigiteenija ametikohale ette nähtud koefitsiendiga, mis on vahemikus 0,25-1,0.

Eelnõu kohaselt vähendatakse peaministri, Riigikohtu liikmete (v-a Riigikohtu esimees), riigi peaprokuröri, ministrite, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga kasvu nii, et kasv moodustaks 4 aastasel perioodil poole senise metoodika järgi arvutatud palga kasvust.

Ajutiselt vähendatud kõrgeima palgamäära indeks saadakse, kui liidetakse KRAPSi kohaselt arvutatud indeksile 1 ning jagatakse saadud tulemus kahega. 2024. aasta prognoositava palgaindeksi korral annaks selline tehe tulemuseks (1,110+1)= 2,110/2= 1,055 ehk kasv 5,5%, mis on täpselt poole võrra väiksem kasv võrreldes kehtiva KRAPSi järgse kasvuga. Indekseerimise järgne palgamäär on nimetatud riigiteenijate grupi kõrgeimaks palgamääraks ja igal aastal indekseeritakse eelmise aasta kõrgeimat palgamäära.

Ametipalga kasvu arvutamise metoodikat ei muudeta Riigikogu liikmetel, Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ning Eesti Panga nõukogu liikmetel.

Eelnõuga kavandatud muudatused avaldavad mõju ka nende riigiteenijate palkadele, mis on seotud mõne KRAPSis nimetatud kõrgema riigiteenija ametipalgaga. Nendeks on kantslerid (seotud ministri ametipalgaga), prokurörid (seotud riigiprokuröri ametipalgaga), kohtunikuabid ja kohtujuristid (seotud esimese astme kohtuniku ametipalgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja ametipalgaga) ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga).

Eelnõukohane indekseerimise ajutine erisus kehtib kuni 31. märtsini 2028. aastal. Alates 1. aprillist 2028 taastub senine KRAPSi ametipalkade arvutamise kord. Prognoosi kohaselt tõuseb piiratud palgakasvuga riigiteenijate palk 2028. aasta 1. aprillil 17%. Seadus jõustumine on 2024. aasta 15. märtsil. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 28. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega äriühingu Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (307 OE).

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]