Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 5. juunil algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE), mille kogumaht on 183 miljonit eurot.

Eelnõu näeb ette valitsussektori puudujäägi vähendamiseks sel aastal alla 3 protsendi SKPst ja täita Euroopa Liidu eelarvereegleid, on valitsus kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahuga 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot, sealhulgas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine.

Lisaeelarve seaduse eelnõus on ette nähtud kulude vähenemisena 104 miljonit ja investeeringute vähenemisena 23 miljonit. Tulud suurenevad 42 miljonit eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid võimalusel kaasates ka oma allasutusi ja sihtasutusi ning hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majapidamiskuludest. Ministeeriumide kokkuhoiu summa on suurusjärgus 50 miljonit.

Valitsus ei plaani ära jätta suuri investeeringuid, küll aga mõjutab eelarvepositsiooni mõningate investeeringute nihkumine. Valitsus on seadnud eesmärgi, et selle aasta augustiks peab olema kohustustega kaetud 70% otsustatud investeeringutest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus.

Riigikaitse, kui kõige prioriteetsema valdkonna, rahastust negatiivse lisaeelarvega ei vähendata. Küll aga leiab ka Kaitseministeeriumi valitsemisala solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskulusid. Vabanenud eelarve suunatakse kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi valitsemisalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt, suurusjärgus ca 3 miljonit eurot.

Seekord ei puuduta eelarve kokkuhoiumeetmed muuseumide, teatrite ja kontsertasutuste sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.

Haiglatele antakse suunis parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses. Teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude taset vähendatakse muutunud SKP prognoosi arvestades 1%ni SKPst, säilitades kokkulepitud eesmärgi. Riigieelarves küll ei kajastu haiglad, aga ka neile on antud suunis parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses.

Tulude suurendamiseks on tõstetud Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendide summat ja arvestatud Elering ASi täiendavate dividendidega vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele. Lisaks vähendatakse Vabariigi Valitsuse reservi – nii sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelist.

Seletuskirjas märgitakse, et riigieelarve puudujäägi vähendamine on ka eeltöö järgmise aasta riigieelarve tegemiseks, kus 80 protsendi ulatuses tuleb tagada, et kokkuhoiumeetmed on püsiva iseloomuga ja täidavad tulevaste aastate eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärki.

Lisaeelarve eesmärk on hoida riigirahandus jätkusuutlikul rajal, nii nagu koalitsiooni moodustamisel kokku lepiti. Lisaeelarve koostamisel on lähtutud riigiasutuste olukorra analüüsist, arvestades nii kevadist majandusprognoosi kui ka asutuste sotsiaalmajanduslikke vajadusi. Koostöö põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisaladega on olnud tihe ja konstruktiivne, et leida parimad võimalikud lahendused keerulistes oludes.

Riigikogu võttis 8. detsembril 2023. aastal vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli ca 16,7 miljardit ja kulude maht ca 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve ca 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]