Menetlusse võeti 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 13 eelnõu.
Valitsuse 29. septembril algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE).
Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.
Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st.
Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.
2023. aasta riigieelarves nähakse lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.
Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15% võrra.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal. 2023.aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Majanduskomisjoni 29. septembril algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE).
Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE).
Järgmiseks aastaks vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra 25 protsenti, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.
Muudatuste eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 10 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE).
Eelnõu näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas.
Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE).
Eelnõu näeb ette rahastada alates 2023. aasta 5. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsisaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE).
Muutmisel on biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuur ja suurus, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla ELi vastava direktiiviga, mille sisuks on biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine.
Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud Terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 euroni.
Lisaks tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid avatud pakendist täita.
Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks Terviseamet kontrollib toote mõju tervisele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE).
Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE).
Eelnõu näeb ette parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Uus ohvriabi seadus on osa ohvriabi reformist, mille eesmärk on kogu süsteemi ohvrikesksemaks ja tulemuslikumaks muutmine.
Eelnõuga nähakse ette ohvriabi osutamise üldised põhimõttelised alused. Kehtivas õiguses need puuduvad, kuid ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides ja informeerimine on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised. Õigusselguse tagamiseks nähakse ette tingimused erinevate teenuste osutamiseks. Esmakordselt on seaduses kirjeldatud psühhosotsiaalse abi andmine, sh kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Samuti on täpsustatud inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid ja teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja kuludokumente esitada.
Eelnõu kohaselt luuakse alused asutuste vaheliseks ja võrgustiku tööks vajalikuks andmevahetuseks, seda nii erikohtlemise ja kaitsevajadusega kannatanute, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui nende ohvrite puhul, kes jõuavad oma muredega KOV-i või mõnda teise asutusse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE).
Eelnõu näeb ette parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb). Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE).
Eelnõuga kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE).
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrad langetati, et leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastal. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivi kaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivi kaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE).
Eelnõu on kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot.
Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56 protsenti tööealistest inimestest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest inimesed, kes teenivad 654-1200€ kuus.
Muudatuse negatiivne mõju riigieelarvele on 2023. aastal 82 miljonit eurot, 2024. aastal 80 miljonit eurot, 2025. aastal 77 miljonit eurot ja 2026. aastal 74 miljonit eurot.
Eelnõuga pikendatakse tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust juriidilistele isikutele Ukraina toetamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
Praegu on tulumaksust vabastatud kuni 31. detsembrini: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo; Ukraina Kultuurikeskus; Riigikaitse Edendamise Sihtasutus; Eesti Punane Rist; Päästeliit; Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Tulenevalt laiaulatusliku sõjategevuse jätkumisest Ukrainas pikendatakse tulumaksuvabade annetuste tegemise perioodi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE).
Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.
Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Prognoosi kohaselt kulub 2023. aastal kompenseerimisele umbes 276 miljonit eurot, millest 248 miljonit eurot moodustab põhiosa ja 28 miljonit eurot intress. Intressi puhul on prognoosis lähtutud II samba ajaloolisest keskmisest tootlusest, mis on 4,2% aastas ja teeb vaatlusaluse perioodi kumulatiivseks tootluseks 11%.
Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris 2023 ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud. Kui igakuised sissemaksed laekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sellele kontole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]