Menetlusse võeti 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kümme eelnõu.
Valitsuse 30. septembril algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE).
2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.
Seletuskirjas märgitakse, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.
2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning tegevusi kavandatakse nendele vastavalt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE).
Eelnõu näeb ette jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 25 protsendi võrra. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE).
Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast haigestumise päevast.
Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.
Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Eesti Haigekassa omavahenditest.
Seadus on kavandatud jõustada tähtajaliselt 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).
Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.
Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 2019. aasta 1. jaanuarist rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab maksu- ja tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita. Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. märtsil. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE).
Eelnõuga võetakse üle EL-i aktsiisiala direktiivid, mille ülevõtmise tähtaeg on 31. detsember 2021.
Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud EL-i ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.
EMCS on EL-i ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.
Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist EL-i aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui kaup on füüsiliselt EL-i aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.
Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.
Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on ca 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud ca 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2022. Aktsiisi maksmise üldise korraldusega seotud sätted jõustuvad vastavalt EL-i direktiivile veebruaris 2023. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).
Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile, milleks on: Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja teadusministeerium ja Rahandusministeerium.
Eelnõu kohaselt ei sätesta seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Need sätted võetakse seadusest välja. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.
Vastavalt riigi eelarvestrateegia 2022-2025 raames tehtud otsusele jäävad aastateks 2022-2025 ministeeriumidele riigieelarve alusel eraldatavad vahendid 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemisega.
Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE).
Eelnõuga võetakse üle EL-i direktiivid ülevõtmistähtaegadega 31. detsember 2021 ja 1. juuli 2022.
Alates 1. jaanuarist 2022 nähakse eelnõus ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja EL-i õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. EL-i ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL-i privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus EL-i asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.
Alates 1. juulist 2022 nähakse ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust EL-i kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.
Lisaks nähakse ette alates 1. juulist 2022, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, seal hulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.
Samuti täiendatakse alates 1. juulist 2022 seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.
Samuti muudetakse alates 1. juulist 2022 kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda. Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprilli 2022 asemel 30. aprillini 2023. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet. Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Andrei Korobeiniku ja Raimond Kaljulaidi 29. septembril algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (462 SE).
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine.
Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Mihhail Lotmani ja Sven Sesteri 29. septembri algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).
Eelnõu näeb ette, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samaaegselt motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]