Menetlusse võeti eelnõu koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni täpsustamiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 23. veebruaril algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE).
Eelnõuga täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni ning ajakohastatakse testide andmekogu puudutavaid sätteid.
Gümnaasiumide vastuvõtus luuakse võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi juhul, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ja korras ette näinud. Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse põhivastuvõtukonkursil esitatavate avalduste arvu. Eesmärk on muuta vastuvõtuprotsess selgemaks ja ühtsemaks.
Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu õpilast koolist välja arvata. Edaspidi on väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses. Täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid gümnaasiumite kodukorras enam kehtestada ei saa.
Mõjutusmeetmetest jäetakse seadusest välja meede, mis nägi ette õpilase käitumise arutamise õppenõukogus. Mõjutusmeetmete rakendamise otsustuspädevus koondatakse kooli direktorile.
Lisaks muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid, et ajakohastada andmete töötlemise ja haldamise regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 23. veebruaril algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus eelnõu (829 SE).
Aastatel 2001–2004 rakendati Eestis Euroopa Liidu vahenditest Euroopa Liidu kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmi SAPARD (Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development), millega toetati kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. SAPARDi programmi rakendamise aluseks Eestis oli „Maaelu arengukava 2000–2006“, mille põhieesmärkideks oli anda abi Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete rakendamisel ning lahendada teatud probleeme põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu hüvanguks. Selle kaudu aidati kandidaatriike valmistada liitumiseks Euroopa Liiduga.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPRAD) rakendamise sätted. Programmiga toetati ELi vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas 99,7% Eestile suunatud eelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 23. veebruaril välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE).
Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ELi ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud ELi välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.
Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub ELi varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks.
Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata.
Menetlused muutuvad ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid.
Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd ELi-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel.
Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi.
Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Väliskomisjoni 23. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine”” eelnõu (832 OE).
Väliskomisjon teeb sotsiaalkomisjoni ettepanekul nimetada Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Helmen Kütt seoses Riina Solmani Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning heaolukomisjon. Eesti delegatsioon on moodustatud põhimõttel, mille kohaselt kuulub Balti Assamblees moodustatud komisjoni Riigikogu sama valdkondliku alatise komisjoni kaks esindajat. Seega kuulub 12-liikmelise Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kümme esindajat komisjonidest ning lisaks delegatsiooni juht ja asejuht. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Rahanduskomisjoni 23. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (833 OE).
Rahanduskomisjon teeb ettepaneku alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2028 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa 26. veebruaril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE).
Eelnõuga kehtestatakse kohustuslik osutusmärk automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ees.
Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus teavitada liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest. See on viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmist tehakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu. Eelnõu eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus. Kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ja õiguskuuleka käitumise soodustamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu juhatus määras valitsuse esitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2035“ läbivaatamiseks ja ettekande koostamiseks juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
