Menetlusse võeti eelnõu kõrghariduse korralduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 16. märtsil algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE).
Eelnõuga tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Muudatustega laiendatakse eraraha kaasamise võimalusi, võimaldades võtta õppetasu eestikeelsetel üheaastastel magistriõppekavadel ning kehtestades õppetasu küsimise õiguse doktoriõppes. Kõrgkoolidel on edaspidi õigus nõuda õppekulude hüvitamist magistriõppekavadel, mille maht on väiksem kui 120 EAP ja doktoriõppes võib kõrgkool tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt.
Samuti ajakohastatakse proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele.
Proviisori- ja farmatseudi õpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate BA ja MA õppekavade alusel, praegu toimub see integreeritud õppena.
Pärast farmatseudiõppe BA lõpetamist võib suunduda juba tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka MA õppe ning siis saab tööle nt ravimiteadlasena ravimitööstusse.
Seaduse tasandile tuuakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 16. märtsil algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (848 SE).
Eelnõu ajakohastab krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ning tegutsemisnõudeid vastavalt 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu panganduspaketile (nn Basel III).
Muudatustega täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid, sealhulgas nõudeid keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele (ESG riskid) ja kuidas arvestatakse ESG-riske ja krüptovaradesse investeerimise põhimõtteid.
Samuti kehtestatakse selgemad nõuded pankade ja investeerimisühingute juhtide ning võtmeisikute valimisele ja vastavuskontrollile.
Seadusega korrastatakse ka pankade komiteede süsteem, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks ning vähendada dubleerimist.
Lisaks täpsustatakse pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning antakse finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.
Muudatused suurendavad küll mõnevõrra pankade halduskoormust, kuid parandavad finantssektori läbipaistvust, riskijuhtimist ja õigusselgust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 16. märtsil algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (850 SE).
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus. Lisaks tunnistatakse kehtetuks sõiduautode registreerimistasu. Seega ei hakka mootorsõidukimaksu ja sõiduautode registreerimistasu riigieelarvesse laekuma. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 16. märtsil algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE).
Eelnõuga täiendatakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 14 lõiget 7 punktidega 3 ja 4, millega nähakse ette, et huvide deklaratsioon peab sisaldama andmeid ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonide liige deklarant on ning kas tal on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
