Riigikogu keskkonnakomisjon käsitles Kihnu ja Manija kalurite räimekvoodiga seotud probleeme ja pidas vajalikuks Liivi lahe räimepüügi korra täpsustamist.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Kihnu kalurite mure mõistetav ja selle lahendamine tähtis, sest tegu on paikkonna jaoks elulise probleemiga. „Just Kihnu saarestiku kaluritele on eraldatud räimepüügi kvoot, et tagada nende kogukonnale traditsiooniline elatusala,“ ütles Vakra. „Selleks on vaja kindlustada, et ainult väikesaarte elanikud saaksid püüda nendele eraldatud räimekvoodi alusel.“

Komisjoni istungil osalenud Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja Riigikogu liige Mark Soosaar märkisid, et kui 2013. aastal oli Kihnu-Manija kalurite väljapüügi  kvoot ca 700 tonni, siis käesolevaks aastaks on see tõusnud  ca 1239 tonnini, moodustades ca 15% kogu Liivi lahe räimekvoodist. Selline ressurss tagab viie räimebrigaadi ehk  ca 30-35 kaluripere sissetuleku ja kestlikkuse Kihnus  ning Manijal. Komisjoni istungil tõdeti, et tänavuse räimepüügikvoodi ammendumise põhjustasid püügiõiguse üleandmine ja rentimine teistele rannakaluritele, kelle kala väljapüügi maht panigi piiri tänavusele tegevusele.

Keskkonnakomisjon pidas vajalikuks tagada kontroll Kihnu saarestiku räimepüügi üle kvoodi õiglase jagamise ja väljapüügi üle.  Kihnu vallalt ja sealselt kogukonnalt oodatakse konkreetseid ettepanekuid, et viia kalapüügiseadusesse muudatused, mis tagaks räimepüügi kvoodi alusel ainult väikesaarte püsielanikest kaluritele, märkis komisjoni esimees Rainer Vakra elava arutelu kokkuvõtteks.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]