Infotunnis olid kõne all kõrgkoolide ja teadusasutuste ühendamisega seotud küsimused
Riigikogu infotunnis vastas peaminister Taavi Rõivas Krista Aru esitatud küsimusele Teadus- ja Arendusnõukogu otsuste elluviimise kohta, mis puudutab „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportit“.
Krista Aru soovis teada tulenevalt raporti tulemustest, kas, millal ja kes võttis vastu need otsused, et kõrgkoole ja teadusasutusi asutakse ühendama.
Peaminister selgitas, et Teadus- ja Arendusnõukogu tellis veel üle-eelmise valitsuse ajal Gunnar Okilt raporti, kus ta kaasates kõiki parimaid päid teadusarendusvaldkonnas – kirjutas raporti, milles on hulk soovitusi, kuidas tõsta Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet.
„Nüüd, 20. septembril tegi TAN (eespool nimetatud nõukogu) valitsusele ettepaneku teatud konkreetsete konsolideerimisettepanekutega edasi minna. Otsuse peab loomulikult lõppkokkuvõttes langetama valitsus,“ ütles Rõivas. „Praegu ei ole korrektne öelda, et otsus on lõplikult langetatud.“ Tema sõnul on seal mitme asutuse puhul konkreetseid nüansse.
Aru viitas Eesti Keele Instituudiga seotud küsimusele. „Teatavasti on nii Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool – kõik on tegelenud keeleinstituudi analüüsiga, kas oleks vajalik ja mõistlik see ühendamine Tartu Ülikooliga läbi viia. Keelenõukogu on asunud täiesti eitavale seisukohale. Instituudi enda nõukogu on asunud eitavale seisukohale. Kuidas siis ikkagi on võimalik, et see protsess edasi läheb?“ küsis Aru.
„Eks valitsus peab otsuse langetamisel kaaluma kõiki neid ekspertkogusid ja nende arvamusi, mis valitsusel abiks,“ ütles Rõivas. Ta tunnistas asjaolu, et keelenõukogu on võtnud negatiivse hoiaku, teadus- ja arendusnõukogu, kes samamoodi on ekspertnõukogu staatuses, on võtnud jällegi positiivse hoiaku. „Aga ma usun, et siin on ka teatud nüansid, mida arvestades on võimalik leida selline lahendus, mis enamusele osapooltele ikkagi reaalselt sobib,“ selgitas peaminister. Tema sõnul on sealhulgas väga palju juttu olnud sellest, kuidas tagada eesti keele kaitse lausa seaduse tasemel senisest märksa paremini, et ei oleks kriitikat võimalik teha.
Rõivas kinnitas, et valitsus ei ole seda teemat veel arutanud ja seetõttu ei saa rääkida lõplikest otsustest. „Valitsus peab kaaluma nii teadus- ja arendusnõukogu kui ka keelenõukogu argumente ja langetama otsuse, mis on Eesti huvides,“ märkis Rõivas. Peaministri hinnangul on see väga oluline küsimus ja valitsus kavatseb otsuse langetada ikkagi väga läbimõeldult.
Rõivas kõneles ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisest. „Kõige suuremad prioriteedid sõnastas valitsus ametisse asudes poolteist aastat tagasi. Üks neist prioriteetidest on ka majanduskasvule kaasaaitamine,“ ütles Rõivas. „Teadus- ja arendustegevuse vahendid järgmisel aastal kasvavad. Kasvab ka osakaal SKT-st, mida me jälgime väga tähelepanelikult. Me liigume 0,84 protsendilt 0,86 protsendile. See ei ole väga kiire kasv, tuleb tunnistada, aga on ikkagi selgelt samm edasi. Ma usun, et see samm edasi on selline, mida Riigikogu võiks ka toetada,“ ütles Rõivas.
Peaminister vastas veel Tarmo Tamme esitatud küsimusele maksumuudatuste kohta.
Siseminister Hanno Pevkur vastas Erki Savisaare esitatud küsimusele politsei tegevuse kohta ja Artur Talviku esitatud küsimusele päästjate palkade kohta uue eelarve valguses.
Kultuuriminister Indrek Saar vastas Arno Silla esitatud küsimusele haldusreformi mõju kohta maapiirkondade kultuuriasutustele ja Aadu Musta esitatud küsimusele Gaudeamus 2018 kohta.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]