Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Ammas soovis teada, milleks vajab Eesti tulevikus halduskorralduslikult regioone.

Arto Aas selgitas, et nii omavalitsusreformi kui ka riigivalitsemise reformi teemadega töötab valitsus edasi. Tema sõnul tutvustatakse 30. juunil valitsuskabinetis järgmisi samme ja tehakse ka riigivalitsemise reformi plaanide esmane tutvustus.

„Me oleme valmistanud pool aastat ette riigiülesannete auditit, kus on kümme fookusvaldkonda. Üks nendest on maavalitsuste reorganiseerimine ja üldse riigi regionaalhalduse tulevik,“ märkis Aas.

Tema hinnangul on viimaste aastate jooksul toimunud vaikimisi olulised muutused. Näeme, et maavalitsuste ülesannete hulk on vähenenud. Maavalitsustes pakutavate ülesannete n-ö kättesaadavus ja teenuste osutamise kvaliteet on 15 maavalitsuse lõikes erinev. „Teatud küsimustes on maakonna tasand jäänud liiga väikeseks, olgu see siis planeeringute või ühistranspordi korraldamine,“ selgitas Aas. Tema sõnul on ka juhtimismudeliga seotud probleeme palju, millesse on vaja tuua selgus.

„Maavanemad ise on jõudnud järeldusele, et selline mudel ei ole tõenäoliselt mõistlik ega jätkusuutlik, ja on teinud omalt poolt ettepaneku 15 maavalitsuse asemel moodustada kuus regionaalset ametit. Aga laua peal on ka teistsuguseid alternatiive,“ ütles Aas.

Aasa sõnul ei ole Rahandusministeerium ega ka maavanemad teinud ettepanekut maakondi kaotada. Maakonnad olid, on ja jäävad, ajalooliselt, kultuuriliselt ja ka haldusüksustena alles. „Me räägime täna eelkõige administratiivsest reformist, juhtimisreformist, et Saaremaa jääb ikka Saare maakonnaks, Võrumaa ikka Võrumaaks jne. Seda ei kaota keegi,“ kinnitas Aas. Ta rõhutas, et teenuste kättesaadavus peab maakondades olema tulevikus tagatud. Pigem on tänapäevane vajadus suuremate regioonide järele, näiteks Kagu-Eesti, näiteks ühine Virumaa, näiteks Põhja-Eesti regioon, Lääne-Eesti oma saartega. Sellised suuremad regioonid töötavad paremini, ütles Aas.

Ta toonitas, et koos võimaliku maavalitsuste reorganiseerimisega nähakse veel mitut olulist arengut, mille kohta tuleb otsus langetada. Esiteks, et maakonnakeskustes ja suuremates linnades tekivad riigimajad, kus on võimalik ühtselt kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid kätte saada. Teine pool kindlasti on asutuste ja töökohtade pealinnast välja viimine. See on üks valitsuse ülesanne, millega tegeldakse. Kolmas pool on kaugtöö soodustamine, et mitte kõik inimesed ei pea tulema nädala alguseks Tallinna, vaid tööd saaks rahulikult interneti, sidevahendite kaudu teha ka Hiiumaal, Valgamaal, Narvas, kus iganes.

Aas vastas ka Arno Silla esitatud küsimusele vallajuhtide kompensatsioonide kohta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastas Artur Talviku esitatud küsimusele Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga seotud sündmuste ja Raivo Põldaru esitatud küsimusele meditsiinitöötajate „sponsoreerimise“ kohta.

Rahandusminister Sven Sester vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele kütuseaktsiisi ja Andres Herkeli esitatud küsimusele maksuettepanekute kohta justiitsministeeriumi raportis.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside