Riigikogu infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Marika-Tuus Lauli esitatud küsimusele tervishoiupoliitika ja Raivo Põldaru küsimusele tervishoiu rahastamise kohta.

Tuus-Laul viitas murega asjaolule, et maapiirkondades halveneb arstiabi kättesaadavus seoses sellega, et arsti juurde pöördumiseks tuleb minna suurematesse keskustesse. Küsija soovis teada, kes tasub transpordikulud sõidu eest arsti juurde.

Ossinovski sõnul on patsiendi transpordi küsimus samamoodi laual aruteluks uue haiglavõrgu arengukava koostamise kontekstis. „Kui mõned keerulisemad erialad liiguvad maakonnakeskustesse, siis peame ära lahendama ka patsiendi transpordiprobleemi. See peab olema patsiendile arusaadavalt ja mugavalt tehtud,“ ütles minister.

Ossinovski kinnitas, et tervishoiuteenuste regionaalne kättesaadavus on ääretult oluline teema, see puudutab väga paljusid Eesti inimesi otseselt. Tema sõnul on tervishoiupoliitiliselt ainuvõimalik, et keerulisemad protseduurid ja keerulisemad erialad koonduvad Eestis suurematesse nn pädevuskeskustesse, eeskätt on see Tartu Ülikooli Kliinikum Lõuna-Eesti vaates ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Põhja-Eesti vaates. „Kohapeal maakondades peab arstiabi kättesaadav olema,“ toonitas minister. „ Me mõtleme mudelit, mis võimaldaks kõige tõhusamat võimalikku teenust patsiendile. See eeldab erinevate tasandite paremat sidustamist, et perearstitasand ja eriarstitasand maakonnahaiglas paremini omavahel suhtleksid, ka sotsiaalteenused tuleksid sinna juurde,“ selgitas Ossinovski. Ta lisas, et ka haiglavõrgu arengukava koostamise protsessis läheneme igale maakonnahaiglale individuaalselt, vaatame, kuidas parimat ravi igale maakonnaelanikule pakkuda.

Raivo Põldaru soovis teada, kuidas näeb minister väljapääsu, et olemasolev olukord tervishoius ei halveneks, rääkimata sellest, et inimeste arstile saamine peaks paremaks muutuma.

Ossinovski selgitas, et viimase kahe aasta jooksul on enamik täiendavatest haigekassa vahenditest maksude laekumise kasvust suunatud tervishoiutöötajate palkadesse. „Hetkel kehtiv kollektiivleping eelmiseks ja selleks aastaks kasvatab kõikide meditsiinitöötajate palga alammäära üle 10 protsendi, mis on kahe aasta peale kokku ligi neljandik palgast. See on üks suurimaid palgatõuse Eestis üldse selle perioodi jooksul,“ märkis Ossinovski. Ta selgitas, et see on kindlasti vähendanud võimalikke teisi valikuid, mida haigekassal on olnud võimalik teha, et kasvatada ravimahtusid ja muid teenuseid laiendada.

Ossinovski ütles, et arvestades meie demograafilist olukorda, et tööealist elanikkonda jääb Eestis vähemaks, siis on lähiaastatel ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast koosnev haigekassa tulubaas ebapiisav. Seetõttu vajab tervishoiu rahastamine muutmist, mis on ka valitsusel plaanis. „Viimase poole aasta jooksul on Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, meie riigisiseste partnerite ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös koostatud põhjalik analüüs tervishoiu rahastamise võimalustest ja valitsus arutab seda lähiajal,“ ütles minister.

Ossinovski vastas veel Kadri Simsoni esitatud küsimusele aktsiisipoliitika kohta, Martin Helme esitatud küsimusele ministri suhtumise kohta põhiseaduse preambulisse, Jaak Madisoni esitatud küsimusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle täitmise kohta, Andres Herkeli esitatud küsimusele valitsuse hinnangu kohta Riigikontrolli tegevusele, ja Monika Haukanõmme esitatud küsimusele töövõimereformi mõjust majanduskasvule.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas Artur Talviku esitatud küsimusele glüfosaatide kasutamise kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
[email protected]
Päringud: [email protected]