Riigikogu infotunnis vastas keskkonnaminister Marko Pomerants Andres Herkeli esitatud küsimusele maapõuestrateegia ja geoloogilise kaardistamise ning Valeri Korbi esitatud küsimusele tuhamägede sulgemise kohta.

Korb märkis, et viimastel aastatel on Ida-Virumaal palju tehtud selleks, et ajalooline pärand ehk reostusteema lahendada. On kulutatud projektide kaudu rohkem kui 220 miljonit eurot, et sulgeda tuhamäed. Suured tuhamäed kuuluvad riigile ja see töö, millega kunagi alustati, ehk tuhamägede sulgemine, on lõpetamata. Korbi sõnul näidatakse tihti näpuga ettevõtete suunas, kes aga selles süüdi ei ole. Korb soovis teada, mida kavatseb valitsus või keskkonnaministeerium selles valdkonnas ette võtta, et teha järgmine samm looduse kaitseks.

Pomerantsi sõnul on suur hulk jääkreostuse objekte tuhamägede näol keskkonnaohutuks muudetud. „Üks järgmisi samme, mida me näiteks ette valmistame, on nõndanimetatud Kohtla-Järve fenoolisoo puhastamine. Tegemist on suure reostunud alaga Kohtla-Järve külje all, just suletud poolkoksi prügila kõrval,“ ütles Pomerants. Tema sõnul käivad ettevalmistustööd selles suunas, et võttes abiks ka Euroopa Liidu maksumaksjad, lõpetada keskkonnaohtliku vee sattumine Kohtla jõkke. „Me oleme valmis selle nimel koos Euroopa maksumaksjatega kulutama kümneid miljoneid eurosid,“ kinnitas minister.

Pomerants tõi järgmise näite seoses Kukruse mäega. „Käib elav debatt, miks ikkagi see Kukruse mägi ei võiks selle koha peal olla, kus ta on, aga tegu on jätkuva keskkonnareostusega.“ Ta selgitas, et ühelt poolt on tegemist põlemisega või utmisega, mis tekitab kahte asja: ühelt poolt õhureostust ja teiselt poolt jätkuvalt põhjaveereostust. „Selle objekti me kavatseme ringi paigutada niimoodi, et inertne keskkonnaohutu materjal jääks sinna Kukruse küla vahele ja see, mis on keskkonnaohtlik, saaks viidud sinna, kus seda on võimalik käidelda, näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitlusalale,“ märkis Pomerants. Ta lisas, et see ala on olnud kolm ja pool aastat suletud ja 1. aprillist taas avatud. Ka see töö maksab näiteks vähemasti 8-9 miljonit eurot.

Minister kinnitas, et keskkonnaministeerium tänase seisuga on veendunud, et peame Kukruse mäe jätkuva reostuse probleemi lahendama. „Me oleme väga konkreetses staadiumis, hetkel puudutab see näiteks Kohtla vallavalitsusele ettepaneku tegemist omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise kohta,“ ütles Pomerants. Tema sõnul saame asjade laabumisel selle objekti likvideeritud 2020. aastaks, et meil on Kukrusel ilus keskkonnaohutu mägi.

Peaminister Taavi Rõivas vastas Martin Helme esitatud küsimusele Euroopa ühtse asüülipoliitika, Henn Põlluaasa esitatud küsimusele kütuseaktsiisi, Jaak Madissoni esitatud küsimusele immigratsioonipoliitika tuleviku ja Siret Kotka esitatud küsimusele valitsuse põllumajandussektori otsuste kohta.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas Mailis Repsi esitatud küsimusele OECD kokkuvõtete ja koolivõrgu ning Krista Aru esitatud küsimusele teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]