Infotunnis arutati tööaja kokkulepete paindlikumaks muutmist
Infotunnis leidsid käsitlemist töölepingu seaduse muudatused, millega plaanitakse luua töötajale ja tööandjale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Riigikogu liige Lauri Läänemets küsis Riigikogu infotunnis äsja valitsusest Riigikokku jõudnud töölepingu seaduse muutmise ettepanekute kohta, mis annaksid tööandjale õiguse vähendada töötajale antava töö hulka ja sellega seoses sissetulekut. „Miinimumtöötunnid, mis tuleb pakkuda, on 10 töötundi nädalas, aga enam tulevikus 40 tundi pakkuma ei pea,“ märkis Läänemets ja viitas, et see võtab töötajatelt kindlustunde.
Peaminister Kristen Michal toonitas, et kõik lepingud on ikkagi kahepoolsed. „Tööandja ja töötaja saavad omavahel koos kokkuleppel otsustada, kas selline töökorraldus neile sobib, ja läbi rääkida omavahel täpsematest tingimustest,“ sõnas ta ja kinnitas, et tööjõuturul nii tööandjad kui ka töövõtjad ammu oodanud leevendusi, mis võimaldaks paindlikumalt toimetada. Michal täpsustas, et paindlike tööaja kokkulepete eesmärk on motiveerida tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötegijatele rohkem tööalast kaitset, nagu puhkuseõigus ja miinimumtöötasu. „Näiteks väikelastega ema, piiratud töövõimega inimene, pensionär, kes tahab saada paindlikumat tööaega, lepib selles kokku enda huvides ja saab sotsiaalsed garantiid – on just nende inimeste huvides.“
Samuti tõi peaminister esile, et tööandjale antava võimaluse üle koormust vähendada pole põhjust hirmu tunda ka seetõttu, et tööjõuturul valitseb tööjõupuudus. „Tööjõupuudus on tulevane struktuurne probleem, häid inimesi otsitakse tööle. Ja selleks et inimesed saaksid paindlikumad töövõimalused – oleme ausad – vähenenud töövõimega inimesed, eakamad inimesed, kes tahavad panustada, neile säilib niimoodi sotsiaalne garantii,“ sõnas ta.
Samuti vastas peaminister Helir-Valdor Seederi küsimusele teemal varia ning Tanel Kiige küsimusele Tallinna Haigla ja tervishoiu rahastuse kohta
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Varro Vooglaiu küsimusele, mis puudutas raha kantimist Eesti kaitsetööstusettevõtetele Ukraina abistamise loosungi all ning Andres Metsoja küsimusele kaitsetööstuspargi kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele valitsuse otsuste, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele Eesti rahanduse juhtimise ning Anti Poolametsa küsimusele USA ja Eesti suhete kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
