Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents rõhutab koostöö vajadust kosmosevallas
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EPK) tänane plenaaristung Eesti eesistumisel keskendus kosmosevaldkonna ühisosale, et kasutada kosmosetehnoloogiat Euroopa julgeoleku tagamisel.
„See oli organisatsiooni esimene arutluste formaat, kus avatult käsitleti militaar ja tsiviilkasutust paralleelselt ning vajadust ka militaarvõimekust suurendada,“ ütles Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik.
Plenaaristungil täpsustati EPK põhikirja ja võeti vastu resolutsioon, milles väljendatakse vajadust koostöö arendamiseks kosmosetehnoloogia kasutamise vallas.
Kadastiku sõnul on vastuvõetud resolutsiooni märksõnad kosmos, julgeolek ja vastupanuvõime Euroopas.
„Plenaaristungil tunnistati üksmeelselt kosmosetehnoloogia olulist rolli Euroopa julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisel,“ rõhutas Kadastik. Ta selgitas, et arvestades ülemaailmse julgeolekuarhitektuuri muutuvat olemust ja Euroopa julgeolekuvajadusi on vaja võtta eelkõige arvesse kosmosetehnoloogia kaheotstarbelist olemust julgeoleku ja vastupanuvõime valdkonnas.
Plenaaristungist osavõtjad tervitasid ELi kosmoseseaduse eelnõu, mis põhineb kolmel peamisel sambal: ohutus, vastupidavus ja jätkusuutlikkus. „See on katse ühtlustada õigusraamistikku kogu ELis, integreerides nõuded riiklikesse kosmosealastesse õigusaktidesse,“ märkis Kadastik. Resolutsioon rõhutab vajadust terviklike ja sihtotstarbeliste kosmosestrateegiate järele julgeoleku ja vastupanuvõime tagamiseks, mis suurendavad Euroopa kosmosesüsteemide ja -teenuste turvalisust ja autonoomiat. Euroopa riigid peavad tegutsema ühiselt rühmana, et kaitsta piirkondlikke kosmosevõimekusi ja -varasid.
Resolutsioon toob esile vajaduse tagada kosmoseandmete kasutamisega vastupanuvõime ja kriisideks valmisolek. Samuti on vajadus tiheda koostöö järele, et paremini tegeleda kliimamuutuste, kodanikujulgeoleku ning katastroofide ja kriiside ohjamisega, mis mõjutavad Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut.
Resolutsioon toonitab, et rahvusvaheliseks koostööks kosmoses on vaja ühist pingutust erinevate riikide, huvide ja osapoolte vahel. „EL peab jätkama investeerimist oma kosmosekohalolekusse, uurima tehnoloogilisi piire ja suurendama oma võimet tegutseda kosmosevaldkonnas iseseisvalt,“ on kirjas resolutsioonis.
Tallinna kohtumistel osalesid EPK liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi esindajad.
Arutelust võtsid osa Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik, Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi direktor Hermann Ludwig Moeller, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor Josef Aschbacher, Austria Kaitseministeeriumi kosmosepoliitika ametnik major R. Toni Pfaffenbauer, julgeolekuekspert Rainer Saks ja Eesti Kaitseväe ekspert Ivo Peets.
Reedel tutvutakse NATO küberkaitse tippkeskuse ja küberturvalisuse ettevõtte CybExer Technologies tegevusega. Nimetatud ettevõte on tuntud küberohutusväljaku lahenduste poolest.
EPK -i eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK-i istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.
Fotod (laekuvad vastavalt programmile, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
