Riigikogu aseesimees Siim Kallas, väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Johannes Kert osalevad täna Vilniuses toimuval Balti Assamblee idapartnerlusele pühendatud konverentsil.

Konverentsil arutatakse kümne aasta eest alguse saanud idapartnerluse programmi tuleviku üle ja otsitakse võimalusi, kuidas ühtlustada ja parandada rahvusvahelist koostööd. Lisaks on ühe teemana arutlusel uute võimalike liikmete vastuvõtmine.

Riigikogu aseesimees Siim Kallas ütles, et kohtumise üks märksõnu on lähitulevik – mida toovad meile järgmised kümme aastat ja kuidas ise parema tuleviku ning koostöö nimel õiget kurssi sättida.

„Idapartnerlus on esimeste tegutsemisaastatega tõestanud oma vajalikkust. See on aidanud kohaneda uute väljakutsetega ja tugevdanud meie mõlemapoolseid kasulikke suhteid. Samuti ei saa alahinnata programmi mõju idapartnerite demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku arengule,“ sõnas Kallas.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa märkis, et idapartneritega kokkulepitud reformide elluviimine jääb eelseisvatel aastatel peamiseks eesmärgiks, et tagada partnerluse positiivset mõju ja jätkuvat edu. Eesmaa rõhutas sealjuures kodanikuühiskonna olulist rolli.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Johannes Kert peab oluliseks idapartnerite toetamist ja nende seniste saavutuste tunnustamist, et innustada neid reformidega jätkama. „Balti Assamblee roll on aidata selgitada lääne ja põhjala riikidele idapartnerite vajadusi ja eesmärke. Idapartnerite toetamine on oluline ka regiooni julgeoleku seisukohalt, sest sarnaseid väärtusi jagavad riigid koos on tugevamad,“ ütles Kert. „Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi idapartnerluse riike, jagades nendega oma kogemusi ja teadmisi.“

Idapartnerlus on Euroopa Liidu koostöö Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldaavia ja Ukrainaga. Koostöös püüeldakse jõukama, stabiilse ja demokraatliku piirkonna ülesehitamisele, et tuua Ida-Euroopa partnerriigid Euroopa Liidule lähemale.

Tulevikuaruteludes tuleb kindlasti juttu ka programmi laiendamisest. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu järgi toetab 43 protsenti avalikkusest Euroopa Liidu edasist laienemist, samas kui 45 protsenti on uute riikide kaasamise vastu.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]