Kaitseminister Sven Mikser vastas Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Lauri Laasi, Märt Sultsi, Kadri Simsoni ja Enn Eesmaa 28. aprillil esitatud arupärimisele Kaitseliidu ebapiisava rahastamise, ebamõistliku riigihanke ja lisajõu kasutamise reeglite kohta avaliku korra tagamises (nr 6).

Arupärijad viitasid asjaolule, et viimastel aastatel on Kaitseliidu tähtsus riigikaitse seisukohalt oluliselt kasvanud. Kahjuks ei ole samas tempos kasvanud rahastamine. Arupärijad soovisid teada, kuidas on plaanis parandada Kaitseliidu rahastamist ja kaaderkoosseisuga täiendamist.

Mikser selgitas, et Eesti sõjalise kaitse lahend on kinnitatud dokumendis, mis kannab nime “Riigikaitse arengukava”. Selle dokumendi kohaselt on Kaitseväe sõjaaja struktuuris ühtviisi tähtsad ja omavad rolli nii elukutseliste tegevväelastega, reservväelastega kui ka Kaitseliidu liikmetega mehitatud üksused. „See on kokku üks tervik, millest iga osa täiendab teist ja iga toimimine sõltub ülejäänute toimimisest. Kõik need sõjaaja struktuuriüksused, kaasa arvatud Kaitseliidu üksused, saavad praegu kehtivate plaanide kohaselt 2022. aastaks täielikult relvastatud ja varustatud,“ ütles Mikser. Ta märkis, et Eesti arendab sõjalist kaitset pikaajaliste ohuhinnangutest ja sõjalisest nõuandest lähtuvate, samuti olemasoleva ressursi realistlike plaanide alusel.

Mikseri sõnul toimib Kaitseliidu rahastamine peaasjalikult Kaitseministeeriumilt saadud sihtotstarbelise toetuse kaudu, mis moodustab Kaitseliidu hinnangulistest tuludest enam kui 98%. Minister esitas Kaitseliidule sihtotstarbeliselt eraldatava toetuse mahu, mis on aastatega pidevalt suurenenud – 2011. aastal oli see summa 21,4 miljonit eurot, aasta hiljem 25,5 miljonit, 2013. aastal 26,5 miljonit, eelmisel aastal 30,4 miljonit ja sel aastal 32,6 miljonit eurot.

„Toetuse eraldamise lepingus on fikseeritud Kaitseliidu ülesanded, muu hulgas Kaitseväe juhataja määratud mahus riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine, samuti Kaitseliidu liikmeskonna suurendamise väljaõpe ja motivatsiooniga seotud tegevused,“ ütles Mikser. Ta lisas, et peale selle eraldise finantseeritakse Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi eelarvest veel Kaitseliidu hankeid, muuhulgas individuaalvarustuse hankeid, üksuse varustuse hankeid ja samuti taristu investeeringuid, näiteks lasketiirude arendamist. Samuti kantakse kaitseliitlaste kaitseväeõppustel osalemisega tekkinud otsesed kulud. „Seega võib täiesti kindlalt öelda, et Kaitseliiduga seotud tegevuste maht on enam kui 8% kaitse-eelarvest,“ selgitas Mikser.

Kaitseminister vastas veel arupärimisele Šveitsi poolt pakutavate tankide vastuvõtmise kohta (nr 15).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Jüri Adams.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]