Riigikogu väliskomisjoni tänasel istungil oli tähelepanu keskmes Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekut mõjutav Venemaa pehme jõu strateegia ja taktika. Komisjonile tegid ettekande Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin ja meediaekspert Raul Rebane.
 

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa on süsteemselt suurendanud pehme jõu rakendamist, võttes strateegiliseks eesmärgiks niinimetatud Vene Maailma loomise oma vahetus naabruses. 

„Venemaa on üha enam kasutamas niinimetatud Vene Maailma mõistet oma ekspansiivse poliitika elluviimisel, mis seab oma agressiivsusega ohtu eeskätt endise Vene impeeriumi aladele jäävate naaberriikide suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Me peame suutma hästi tajuda Vene pehme jõu rakendamise eesmärke ning taktikat, et paremini tõrjuda Eesti suveräänsust ohustavaid tegureid,“ ütles Mihkelson. 

Samuti lisas Mihkelson, et demokraatlikul ning sõnavabadust austaval Eestil tuleb senisest enam panustada psühholoogilise kaitse tugevdamisse ning informatsioonilise mitmekülgsuse tagamisse. „Eesti rahvusringhäälingus vene telekanali loomine on kindlasti õige samm, kuigi mõjud hakkavad ilmnema alles aastate pärast. Teisalt on oluline aru saada, et infosõdades võidavad need, kes kaitsevad oma väärtusi ning põhimõtteid. Eesti ühiskonna sidusust nende samade väärtuste kaitsel tuleb tõsiselt kasvatada. Siin peitub väga oluline allikas meie julgeoleku tugevdamisel,“ ütles Mihkelson. 

Vladimir Juškin andis ülevaate oma põhjalikust analüüsist “Venemaa “pehme jõu” poliitika: infrastruktuur, instrumendid ja koordineerimise mehhanismid”. Selles on välja toodud Riigiduumas kõrgel poliitilisel tasemel väljatoodud agressiivse pehme jõu poliitika elluviimise eesmärgid. Nende kohaselt soovitakse luua Venemaa ümber nn Vene maailm teistes riikides elavate etniliste venelaste kaudu, kes soovivad teha koostööd ja reaalselt saavad mõjutada oma riigi seisukohti. Rebane analüüsis Vene meedia tegevust pehme jõu poliitika elluviimise tööriistana, mille sisuks on nii kallutatud informatsioon kui ka eksitava teabe edastamine. 

Mihkelson märkis, et Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekukeskkonda puudutavates küsimustes on väliskomisjon korraldanud viimase kahe aasta jooksul arvukalt kuulamisi keskendudes Eesti riiki puudutavatele olulistele julgeolekuküsimustele. Kuulamiste kokkuvõtteks korraldab väliskomisjon 16. oktoobril Riigikogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, et analüüsida muutunud julgeolekukeskkonda Euroopas. 

Riigikogu pressiteenistus