Tänasel Riigikogu välispoliitika arutelul keskendus väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välispoliitika olulisematele teemadele, väliskomisjoni tegevusele Eesti välispoliitika kujundamisel ja ka uutele väljakutsetele ning võimalustele, mida pakub ühtsesse võrgustikku ühinenud maailm.

„Maailma mõjukeskuste paljunemine riikide, erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, suurkorporatsioonide, meedia, vabaühenduste, ususektide ja isegi perekondade kaudu on lisanud just eriti viimasel kümnendil rahvusvahelistesse suhetesse sellise dünaamika ja ristsuhete võrgustiku, millega konventsionaalne diplomaatia üksi ei saa enam päris hästi hakkama,“ ütles Mihkelson.

Väliskomisjoni esimehe sõnul pakub piiratud ressursside juures just võrgustunud maailm ka väikeriigile võimaluse mitmekesisemalt oma nähtavust kasvatada ja  huvisid edendada.

„Eesti välispoliitika saab võrgustunud maailmas olla edukas ja sihikindel siis, kui suudetakse töös hoida erinevad koostöömudelid täidesaatva võimu tasandil, kaasates samal ajal era- ja kolmandat sektorit. Seejuures on näiteks väliskaubanduse edendamisel möödapääsmatu valitsuse senisest ühisem või ka läbimõeldum panus,“ rääkis Mihkelson.

Kõneldes väliskomisjoni rollist välispoliitika kujundajana, märkis Mihkelson, et väliskomisjon on järjekindlalt panustanud meie välispoliitilisse debatti ja tegevustesse raportite, soovituste ning valitsuse välispoliitilise tegevuse pideva järelevaatamise kaudu. „Viimastest näidetest olgu siin viidatud läinud kevadel avaldatud Aasia strateegia raport ning Eesti välisesinduste võrgustiku analüüs koos soovitustega valitsusele,“ ütles Mihkelson.

Aasia riikide tähtsus globaalses majanduses ning poliitikas on Mihkelsoni sõnul kiirelt kasvav trend, mistõttu jätkab väliskomisjon aktiivselt raportis puudutatud küsimuste põhjalikumat käsitlemist Eesti huvide seisukohalt lähtudes. „Nii näiteks on juba järgmisel nädalal meie päevakorras Aasia keelte ja kultuuride õpetamise seis ning väljavaated Eesti üldharidus- ja kõrgkoolides. Istung toimub kahasse kultuurikomisjoniga,“ ütles Mihkelson.

Pikemalt peatus Mihkelson Eesti-Vene- piirilepingu teemal. „Eelmisel aastal arutas väliskomisjon mitmel oma istungil Eesti-Vene kahepoolsete suhete hetkeseisu ning otsustas oktoobris kõigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude nõusolekul soovitada valitsusele võtta vastu Venemaa ettepanek alustada piirikonsultatsioone,“ märkis Mihkelson.

Väliskomisjonil on Mihkelsoni kinnitusel kavas jätkata arutelusid ka Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisest. Ta osutas väliskomisjoni soovitustele, mille kohaselt tuleks uute esinduste avamisel pidada silmas eeskätt olemasolevaid ressursse ning pikemaajaliste välispoliitiliste eesmärkide katmist.

Lisaks jätkab komisjon oma kuulamisi Läänemere ümbruse julgeolekukeskkonna perspektiivide väljaselgitamiseks ja omapoolsete ettepanekutee esitamiseks valitsusele. Muuhulgas kavatseb väliskomisjon põhjalikumalt tutvuda, milline võiks olla Eesti osalus Arktika küsimustes kaasarääkimisel.

Mihkelson puudutas ka mitmeid muid olulisi teemasid.

Riigikogu pressitalitus