Menetlusse võeti 5 eelnõu. Edastati 3 arupärimist.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 16. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (263 SE). Eelnõu on väljatöötatud vajadusest viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu ühtses viisaruumis kehtiva Schengeni õigustikuga ning sätestada viisaküsimuste regulatsioon seaduse tasandil. Peamiselt muudetakse välismaalaste seadust, kehtestades olulisema viisadega seotud regulatsiooni seaduse tasandil. Schengeni õigustikule vastava viisaregulatsiooni kehtestamisest ja vastavatest muudatustest tulenevalt täiendatakse ka maksukorralduse seadust, riigilõivuseadust ning riigipiiri seadust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 16. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE). Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada ravikindlustuse seaduse rakendamise praktika käigus ilmnenud puudused. Täpsustatakse kindlustatud isikute ning haigekassa õigusi ja kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3.Keskkonnakomisjoni poolt 17. veebruaril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE). Eelnõu eesmärk on täpsustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded jäätmehoolduse valdkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4.Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 17. veebruaril algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE). Eelnõuga muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 31 lõike 2 sõnastust, et täpsemalt määratleda õpilase meditsiinilise teenindamise kord kutseõppeasutustes. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

5.Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 17. veebruaril algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE). Eelnõu põhisisu saab jaotada kolmeks. Esimene muudatus puudutab riigi poolt õppelaenu osalist kustutamist. Eelnõu täpsustab Eesti Vabariigi haridusseaduse § 361 sõnatust konkretiseerides, milliste õppeaastate õppelaenud ja mil viisil riik kustutab. Analoogsed muudatused viiakse sisse ka Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse § 2 punkti 1. Teine muudatus puudutab õppelaenu tagasimaksmise tähtaja peatumist. Eelnõu laiendab isikute ringi, kellel on õigus laenupuhkusele. Kolmanda muudatusega sõnastatakse ümber õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sisalduvad ebatäpsused. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

* * *

Sotsiaalminister Marko Pomerantsile ja minister Jaan Õunapuule edastati Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa 17. veebruaril esitatud arupärimine suurkoondamiste kohta Ida-Virumaal.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsile edastati Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa 17. veebruaril esitatud arupärimine tulupoliitilise kokkuleppe kohta.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside