Menetlusse võeti uus ühistranspordiseaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 25. märtsil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE), mis viib kehtiva regulatsiooni vastavusse põhiseadusega ning suurendab õigusselgust selles osas, kuidas tohib õigusaktis standardile viidata. Eelnõu ei mõjuta otseselt kehtiva õiguse standardeid kohustuslikuks tegevaid sätteid. Standardi kohustuslikuks tegemise keelatavus ei tulene käesolevast eelnõust vaid otse põhiseadusest. Eelnõul on standarditele viitamise osas üksnes selgitav ja edasist õigusloomet suunav tähendus. Lisaks täpsustab eelnõu standardimise korraldamist, muutes Eesti standardite koostamise riigi tellimuse alusel ajakohasemaks ning paindlikumaks, võimaldades vajalikke standardimistöid tellida aastaringselt. Samuti suurendab eelnõu õigusselgust standardite koostamise ja tõlkimise ning standardimise finantseerimise osas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 25. märtsil algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (404 SE). Kehtiv ühistranspordiseadus jõustus 1. oktoobril 2000. aastal. Alates sellest ajast on seadust muudetud paarkümmend korda. Nüüdne muudatuste suur maht tingis seaduse uue tervikteksti koostamise. Seaduse peamisteks eesmärkideks on täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid, samuti muuta avaliku teenindamise kohustust käsitavat regulatsiooni, arvestades EL vastavas määruses sätestatut. Täpsustatakse ka sõidusoodustuste tegemise aluseid ja parandatakse taksoveoteenuse kvaliteeti läbi sellekohase regulatsiooni korrastamise. Eelnõu näeb ette võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ning veoteenuse kvaliteedi stabiilsuse tagamise. Korrastatakse teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ning kohustuste regulatsiooni, arvestades sealhulgas EL vastavas määruses kehtestatud bussisõitjate õiguste regulatsiooni. Eelnõuga lahendatakse ka kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 25. märtsil algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise kohustuse asemele teavitamiskohustuse, täpsustada valitsemisala asutuste järelevalvepädevust mahesööda üle tehtava järelevalve osas ning ajakohastada mahepõllumajanduse seadust ja riigilõivuseadust vastavalt seaduste rakendamise käigus ilmnenud vajadustele. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 26. märtsil algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE) näeb ette omavalitsustele riigi poolt antavate maamaksuvabastustega kaasneva vähemlaekumise kompenseerimise. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Reet Roosi, Mart Meri ja Igor Gräzini 26. märtsil algatatud rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE) eesmärk on eelkõige leevendada elektrihinna tõusust Rahvusraamatukogule tekkinud täiendavaid kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Rahanduskomisjoni 26. märtsil algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (408 SE) täiendatakse investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressitalitus