Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 22. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE), mille näol on tegemist uue liikluskindlustust reguleeriva seaduse terviktekstiga. Kehtiv liikluskindlustuse seadus jõustus 1. juunil 2001. aastal – seega enne Eesti eraõiguse reformi lõpuleviimist ja riigi liitumist Euroopa Liiduga. Eelnõu säilitab täna kehtiva seaduse põhimõtted, mis praktikas toimivad hästi, kaasajastatakse aga neid norme, mis on ajale jalgu jäänud. Eelnõu hõlmab endas terviklikku kohustusliku liikluskindlustuse (ja automaatse liikluskindlustuse ehk sundkindlustuse) regulatsiooni. Eelnõu asendab jõustumisel kehtiva liikluskindlustuse seaduse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 22. aprillil algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 24. aprillil algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE). Seletuskirjas märgitakse, et valitsuse tegevusprogrammi kohaselt nähakse ette Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks luua soodne keskkond välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitaks Eestisse luua teadus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõud. Nimetatud eelnõu ongi välja töötatud selle eesmärgi täitmiseks, nähes ette soodsamad tingimused Eestisse ajutiselt saabumiseks ja elama asumiseks nendele isikutele, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 24. aprillil algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) nähakse ette piirata energiajookide reklaami. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Sotsiaalkomisjoni 25. aprillil algatatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) näeb ette taastada töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel kuni 1. aprillini 2013 kehtinud olukord, kus töötule jätkati töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui ta kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil oli avalikus teenistuse, sh aja-, asendus- või reservteenistuses. Kaitseväeteenistuse mõiste muutumine alates käesoleva aasta 1. aprillist, et aja-, asendus- ja reservteenisust ei loeta enam avalikuks teenistuseks, ei peaks kaasa tooma olukorda, mille tõttu isik kaotab õiguse saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Muudatusega tagatakse toetuse või hüvitise maksmise jätkamise õigus isikutele, kes kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil olid aja-, asendus- või reservteenistuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 25. aprillil esitatud Riigikogu otsuse  „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (428 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek muuta „Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004 – 2015“ selle eesmärgiga, et luua abivajajate tegelikest vajadustest lähtuv ühtne hooldusravi korraldus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Riigikogu pressitalitus