Valitsuse 11. juunil algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) täiendatakse kehtivat nimeseadust normidega, mis on vajalikud seoses perekonnaseisutoimingute seaduse kavandatava vastuvõtmisega. Nimetatud seadusega minnakse üle perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile, mille üheks osaks on ka nimeõigusliku muudatuse tegemine seoses perekonnasündmusega. Isikuandmete muutmine rahvastikuregistris toimub elektroonilise kande tegemise teel. Ka isiku nimeõiguslik muudatus toimub läbi kande tegemise rahvastikuregistris. Eelnõuga täidetakse ka õiguslikud lüngad kehtivas nimeseaduses, mis on esile kerkinud nimeseaduse rakendamisel. Otstarbekuse kaalutlustel antakse eestkosteasutuselt alaealisele uue nime andmise pädevus üle regionaalministri pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (532 SE). Kokkuleppe eesmärk on luua dünaamiline ja tõhus rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Teadus- ja arendusasutus on Eesti kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenev mõiste ning tähendab asutusi ja juriidilisi isikuid, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus (nende hulka kuuluvad ka ülikoolid). Arendustegevus hõlmab nii tehnika- kui ka tehnoloogiakoostööd. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon

 

Valitsuse 11. juunil algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE). Üleminekuhindamist puudutava muudatuse tulemusena on tagatud üliõpilaste õigused – õigus saada haridust tõendavat dokumenti ning õigus saada riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Sätted, mis puudutavad teadustöötajate valimist, on omavahel kooskõlas ning võimaldavad teadustöötajate valimisel arvestada ka teadus- ja arendusasutuse väliselt toimunud kõrgetasemelisi teadustöötajate konkursse. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega on võimalus prorektoritega sõlmida tähtajalisi töölepinguid kooskõlas nende töö iseloomuga. Seaduse täiendamisega muutub võimalikuks eraülikoolide tegutsemine teadus- ja arendusasutustena. Teaduskollektsioonide rahastamiseks ühtsete aluste kehtestamine võimaldab teaduskollektsioone finantseerida kõigile haldajatele võrdsetel tingimustel. Riigiabi raamistiku nõuete sätestamine väldib vaidlusi nende isikute või asutustega, kes kehtiva korra kohaselt saaksid riigieelarvelistest finantseerimismeetmetest riigiabi. Seoses evalveerimise lükkumisega aasta võrra edasi on võimalik ka sel aastal teadus- ja arendusasutustel taotleda nii siht- kui baasfinantseerimist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (534 SE) luuakse võimalused kutseõppeasutuses ühtsete aluste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel (edaspidi VÕTA) kehtestamiseks, samuti kutseõppe liikide ja õppekavade sidumiseks kutseseaduse lisas kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga. Lisaks kõrvaldatakse seadustest puudused, mis on seotud riiklike õppekavade kehtestamise ja kutseõppeasutustes õppetoetuste erifondi moodustamisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (535 SE) eesmärgiks on muuta seadust tulenevalt vajadusest paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel. Samuti lahendatakse kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega tekkinud probleemid kaitseliidus seoses kaitseväelaste teenistuse korraldamisega, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega.

Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE) on seotud sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamisega, mille käigus ühendatakse eespool nimetatud asutused ning moodustatakse terviseamet. Kolme asutuse liitmine väldib tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendab sihtrühmade halduskoormust ning aitab piiratud ressursside arvelt leida võimalusi põhiülesannete täitmiseks, mis on eelkõige seotud EL õigusaktidest ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevate kohustustega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE) eesmärgiks on eelkõige suurem õigusselgus. Seaduse struktuuri korrastamine ja regulatsiooni süstematiseerimine võimaldab suurema selguse ja süsteemsuse saavutamist, muutes vajamineva regulatsiooni leidmise nii õiguse adressaadile kui ka õiguse rakendajale lihtsamaks ja andes samas kehtivast õigusest ülevaatlikuma pildi. Tulenevalt asjaolust, et kehtivat seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimub välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses eelnõuga ei kavandata. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (538 SE) luuakse selgus avaliku teenistuse õiguslikku süsteemi. Eelnõuga moderniseeritakse Eesti avalikku teenistust ning viiakse see vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega, Euroopa Liidu institutsioonide ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega avaliku teenistuse kohta. Samuti ühtlustatakse töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse regulatsioon. Eelnõu reguleerib üldjuhul ainult ametnike teenistussuhteid, kusjuures ametnike ringi kitsendatakse ning ametniku mõistet muudetakse  - asutusepõhiselt ametniku definitsioonilt minnakse üle funktsioonipõhisele ametniku definitsioonile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 11. juunil algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõul (539 SE) on laiem mõju korruptsiooni ennetamise seisukohalt kui konkreetsem mõju ametnike tegevusele. Paljud asjaolud, mis vastavalt nimetatud uuringule on kehtiva seaduse kohaldamisel segadust tekitanud, on nüüd likvideeritud. Oluliseks mõjuks on ka see, et eelnõuga deklareerib riik, milline käitumine on teatud ametiisikute puhul keelatud, ennetades niiviisi korruptsiooniohtlikke suhteid ning huvide konflikti. Eelnõu kitsama mõju võib kokku võtta järgmiselt: eelnõus antud ametiisiku mõiste on selgem ja konkreetsem kui senises seaduses ja vastab rahvusvahelisele kontseptsioonile; ametniku teise tööandja kasuks töötamise lubamise süsteem on selgemini reguleeritud. Kuna töötamise keelu kohta antakse konkreetne haldusakt, on see kontrollitav; korruptiivsest teost teavitajale on tagatud garantiid omavoli vastu ning samas on kaotatud vastutus korruptiivsest teost teatamata jätmise eest; on ühtlustatud ja muudetud mõistlikumaks regulatsiooni, mis puudutab ametiisiku õigust suunduda tööle tema kontrolli all olnud organisatsiooni; täpsustatud on toimingupiirangu regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Riigikogu pressitalitus