Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 29. septembril algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE).

Valitsus on seadnud riigieelarve koostamisel eesmärgiks Eesti julgeoleku tugevdamise, lastega perede toimetuleku parandamise, madalapalgaliste toimetuleku suurendamise, majanduskasvu edendamise, riigi ja kohaliku halduse reformi ning ääremaastumise leevendamise ja ettevalimistumise 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks.

Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti. Eelarve on 0,6% struktuurses ülejäägis. Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu käesoleva aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE).

Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE).

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) toetub erinevatele põhiseaduslikele väärtustele – õigus abile puuduse korral, sotsiaalriigi printsiibile ja üldisele võrdsusõigusele, mis põhineb õigusele inimväärsele äraelamisele ja õiguspärase ootuse põhimõttele.

Riiklikeks ülesanneteks on toimetulekutoetuse maksmine, vajaduspõhise peretoetuse maksmine, rehabilitatsiooniteenuse osutamine, erihoolekandeteenuste osutamine, lapsehoiuteenuse osutamine, asenduskoduteenuse osutamine, abivahendite andmine, sotsiaaltoetuse maksmine Eestisse elama asunud isikule, tasu maksmine lapse hooldamise eest teises perekonnas.

Eelnõuga tehtava kodifitseerimise eesmärk on muuta nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste abistamiskohustust reguleerivaid õigusnorme, et muuta avaliku võimu abistamiskohustuse regulatsioon arusaadavamaks.

Sotsiaalhoolekande seadus on eriosaks sama programmi raames välja töötatud sotsiaalseadustiku üldosa seadusele (SÜS). SÜS on üldseaduseks killustunud sotsiaalõiguse paljudele eriseadustele, sealhulgas sotsiaalhoolekande seadusele. SÜS ei reguleeri konkreetsete hüvitiste ja sotsiaalkaitse eest vastutavate haldusorganite ülesandeid. Seetõttu sätestab SÜS, et hüvitised, nende andmise tingimused ja kord sätestatakse eriseadustes. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse” muutmise seaduse eelnõu (99 SE).

Eelnõuga lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Aktsiisitõus lükatakse edasi eesmärgiga tõsta kütuse aktsiisilaekumist 2016. aastal. Eelnõu mõju huvigruppidele (aktsiisilaod, kütuse müüjad ja tarbijad) on positiivne, kuigi mõju on väike tulenevalt aktsiisitõusu edasilükkamisest vaid ühe kuu võrra. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõu (100 SE).

Eelnõuga täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega.

Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eelnõus sätestatakse ka riikliku keskkonnaseire programmi koostamise ja selle allprogrammide teostamise korra üldpõhimõtted ning täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, lähtudes vajadusest suurendada vastutust andmete eest, säilitada kogutud andmed ja tagada nende õigsus, hooldada seirejaamu ja -alasid ning kaasata teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste analüüsimiseks ning prognooside koostamiseks, sh ka keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks. Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeerium. Eelnõus täpsustatakse ka keskkonnaseisundist ja selle muutustest avalikkuse kiire teavitamise korda. Seiretulemuste õiguslik käsitlus on põhjalikult esitatud mitme muu valdkonna eriseaduses näiteks veeseaduses, looduskaitseseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE).

Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.

Eelnõuga täpsustatakse tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimusi, viies seadusesse sisse sätte, mille kohaselt tunnustatakse tootjaorganisatsioone majanduslikult oluliste liikide osas. Tootmis- ja turustuskavade toetuse (mis on üks EMKF-i toetustest) andmise otsustamine läheb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) pädevusse. Täpsustatakse kohaliku arengu strateegia rakendamisega seotud küsimusi. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 28. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (102 OE).

Eelnõu näeb ette teha valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu, mis keelaks energiajookide müügi alla 16-aastastele noortele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Tagasiside