Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 18. juunil algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu (296 SE). Eelnõu sätestab põhimõtte, mille kohaselt Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk on jätkuvalt seotud Eesti keskmise palga ning vastava koefitsiendi korrutisega, kuid palk ei saa perioodil 1. jaanuar 2009 kuni 28. veebruar 2010 olla kõrgem kui 2007.a. IV kvartali Eesti keskmise palga ning vastava koefitsiendi korrutis. Eelnõu mõjutab ka parlamendiliikme ametipensione, mis on seotud Riigikogu liikme ametipalgaga, mis omakorda on seotud Eesti keskmise palgaga. Samuti mõjutab seadus muude ametipensionide määramist või maksmist, mille suurus on seotud seaduses nimetatud ametipalkadega. Seadus fikseerib ametipalga läbi teatud perioodiks ülempiiri ka ametipensionide võimalikule tõusule. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 18. juunil algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) eesmärgiks on taasavada Eesti postiturg konkurentsile, tagada universaalse postiteenuse osutamise jätkamine konkurentsitingimustes, kvaliteetsete postiteenuste osutamine ja postiteenuste kasutajate kaitse. Eelnõuga sätestatakse universaalse postiteenuse rahastamise mehhanism, et vajadusel ja teenuse osutamise eesmärki silmas pidades hüvitada universaalse postiteenuste osutamise ebaõiglaselt koormavaid kulusid viisil, mis moonutaks siseturgu vähem kui ainuõiguse säilitamine. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse universaalse postiteenuse osutaja määramise korda ning tegevusloa tingimusi. Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv, millega muudetakse vastavat direktiivi seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 18. juunil algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) rakendumisel on positiivne mõju keskkonnale, sest uute sätete abil on võimalik piirata põlevkivi kaevandamise aastamäära ja seega vähendada keskkonna mõjutamist. Seaduse muudatuse jõustumise korral paraneb riigi haldussuutlikkus ja täpsustuvad keskkonnaametnike tööülesanded. Suureneb riigi võimalus kontrollida maapõueseaduse täitmist ja sihipäraselt ning seega ühiskonnale tulusamalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades negatiivset keskkonnamõju. Majanduse arengule on seaduse rakendumise mõju positiivne, sest seaduses sätestatud regulatsioon suunab põlevkivi kasutamist süsteemsemalt ning stimuleerib ühtlasi taastuvate energiaallikate kasutusele võtmist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 18. juunil algatatud töölepingu seaduse eelnõu (299 SE) reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Eelnõu on suunatud uue töölepingut reguleeriva normistiku (töölepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused) kehtestamisele. Kehtiv Eesti Vabariigi töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning vajab oluliselt muutmist ja täiendamist, kuivõrd see ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele. Uus eelnõu on töötatud välja arvestades töölepingu kuulumist võlaõiguslike lepingute hulka, mistõttu tuleb töölepingule kohaldada võlaõigusseaduse põhimõtteid. Lisaks töölepingu normistikule koondab eelnõu endas individuaalset töösuhet reguleeriva ja kehtivas õiguses eriseadustes paikneva töö- ja puhkeaja, puhkuse, palga ning varalise vastutuse regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015” kinnitamine” eelnõu (300 OE). Põlevkivi arengukavas on määratud põlevkivi kasutamissuunad ajavahemikus 2008–2015: elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eesti riigisisese tarbimise katteks, põlevkivi kasutamine selle täiendavaks väärtustamiseks (mootorikütused, keemiatooted jms) ning kodumaise tsemenditootmise vajadusteks. Põlevkivitoodete Eestist väljavedu on lubatud vaid riigi huvist lähtudes piiratud mahus. Eelnõus on kehtestatud keskkonnakaitse ja põlevkivivaru säästliku kasutamise eesmärgil põlevkivi kaevandamise piir kuni 20 mln t/a. Pikemaajalises perspektiivis on vaja leida võimalusi põlevkivi aasta kasutusmahu järk-järguliseks vähendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside