Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kultuurikomisjoni 20. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE), mis näeb ette võimaldada riigi- ja munitsipaalkoolides rakendada Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni poolt välja töötatud õppekava. Eelnõu sisaldab hariduspoliitilist otsustust, millega võimaldatakse õpilastel, kes vanemate ametikoha tõttu liiguvad ühest riigist teise, läbida üldhariduskool nimetatud õppekaval. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 20. mail algatatud
loomakaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (
507 SE) peamiseks eesmärgiks on hulkuvate loomade tekke ennetamiseks täiendada vastavat seadusandlust ja sätestada keeld metsloomade avalikuks näitamiseks (väljaarvatud loomaaiad) ning loomapidamine üksnes karusnaha tootmise ja turustamise eesmärgil, arvestades eelnimetatud tegevustega loomadele kaasnevaid põhjendamatuid kannatusi. Samuti soovitakse muuta karistusseadustiku sätteid füüsilisele isikule kohaldatava lisakaristuse – loomapidamisõiguse äravõtmise osas ning pikendada seaduses sätestatud määrasid väärteo korral kuni viie aastani ja kuriteo korral kuni kümne aastani. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud
välismaalaste seaduse eelnõu (
508 SE) eesmärgiks on eelkõige suurem õigusselgus. Tulenevalt asjaolust, et kehtivat seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimub välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses eelnõuga ei kavandata. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud
pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (
509 SE) täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadus punktiga, mis sätestab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud
riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (
510 SE) kohaselt vähenevad riigieelarve tulud täiendavalt 4,29 mld krooni ning kulud 2,81 mld krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud
riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (
511 SE) muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, avaliku teenistuse seadust, Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadust, Eesti Vabariigi haridusseadust, kohtuekspertiisiseadust, ohvriabi seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust, riikliku matusetoetuse seadust, täiskasvanute koolituse seadust, tööturuteenuste ja –toetuste seadust, vangistusseadust, välisteenistuse seadust ja õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Vajaduse muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord Eesti majanduses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 21. mail algatatud
töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
512 SE) käsitleb muudatusi töötuskindlustuse regulatsioonis, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Muudatused on tehtud töötuskindlustushüvitise asendusmäärades töötuse korral ja omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute töötuskindlustushüvitise jõustumise edasilükkamises. Eelnõuga lükatakse edasi töötuskindlustushüvitise maksmine omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatutele kuni 2013. aastani. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu töötaja või teenistuja soovil või poolte kokkuleppel töölt või teenistusest lahkunute jaoks midagi. Eelnõu kohaselt töötuskindlustuse seaduse § 9 lõige 4 jääb kehtima senisel kujul, mis sätestab töötuskindlustushüvitise asendusmäärad, milleks on esimesel 100 hüvitise saamise päeval 50% keskmisest kuutöötasust ja alates 101. päevast kuni 360. päevani 40% keskmisest kuutöötasust. Võrreldes kehtiva õigusega töötuskindlustushüvitise asendusmäärad ja seeläbi hüvitise saajale makstava hüvitise suurus ei muutu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu pressitalitus