Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu. 

Valitsuse 17. märtsil algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõuga (619 SE) kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Ülikooli kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Nõukogu saab olema akadeemiline otsustuskogu, kes otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. Uue juhtimismudeli rakendumine on ettenähtud 1. jaanuarist 2015. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 17. märtsil algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (620 SE) reguleeritakse kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimist. Eelnõu käsitleb püügivõimaluste jaotamist, püsielanikega väikesaarte ajaloolise püügiõiguse võõrandamist ja andmete esitamise tehnilisi võimalusi. Seadust täiendatakse kalalaevade mootorivõimsuste kontrolli puudutavate rakendussätetega tulenevalt EL-i vastavast määrusest. EL-i määruse kohaselt on liikmesriikidel kohustus tõhustada oma kalalaevade järelevalvet ja sellega seoses sertifitseerida mootorite peajõuseadmed teatud kalalaevadel. Nõue puudutab suurema kui 120 kW võimsusega peajõuseadmega registrisse lisatavaid kalalaevu ning neid, millele paigaldatakse uus peajõuseade või muudetakse olemasolevat. Eestis on selliseid laevu kokku alla poolesaja, millel taolised peamasinaga tehtavad operatsioonid on võimalikud. Samuti kehtestatakse püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel merealade kaupa. Eelnõu kohaselt saab kalu püüda vastavalt varude tegelikule olukorrale, samuti määrata täpsemalt püüniste paigutamise kohti. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 17. märtsil algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (621 SE) viiakse seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on sätestatud veterinaararsti tegevusloa nime kandev luba, mis oma olemuselt on kutsetegevuse luba ning tuleb seetõttu MsüS-i regulatsiooni all välistada. Senine „veterinaararsti tegevusluba“ saab uueks nimeks „veterinaararsti kutsetegevuse luba“. Kutsetegevuse loa väljastamisel on olulised isiku oskused teatud töö tegemisel, tegevusloa väljastamisel aga isiku võime tagada iseseisva majandusüksuse või ettevõtja tegevuse vastavus majandustegevuse nõuetele. Põllumajandusministrile antakse volitus asutada veterinaararstide register, mis asendab senise veterinaar- ja toiduameti peetava loendi. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Valitsuse 17. märtsil algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõuga (622 SE) nähakse ette rakenduskavade ja programmide elluviimiseks vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid, peamised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Eelnõuga kehtestatakse reeglid nimetatud programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks. Eelnõu koostamise aluseks on 2013. aasta detsembri lõpus jõustunud struktuurivahendite kasutamist ning käesoleva aasta märtsis jõustuvad vastavad Euroopa Liidu määrused. Eelnõuga määratakse kindlaks EL-i määrustest tulenevate ülesannete riigisisene jaotus ning asutuste vastutusala. Eelnõuga nähakse ette toetuse taotleja ja toetuse saaja üldised kohustused, toetuse kasutamise ja haldusülesannete täitmise kontrollimise ning toetuse tulemusliku kasutamise jälgimise korraldus, toetuse äravõtmise alused ning vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 17. märtsil algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (623 SE) reguleerib kollektiivlepingu sõlmimise ja lõppemisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral ja riikliku lepitajaga seonduvat. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne, sotsiaalmajanduslikke olusid arvestav regulatsioon, mis on sobivaks õiguslikuks raamistikuks kollektiivläbirääkimisteks ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks, on kooskõlas põhiseadusega ning Eestile siduvate rahvusvaheliste kohustustega, toob kaasa paranenud õigusselguse ja lahendab praktikas kerkinud probleemid. Vastuolude kõrvaldamiseks põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laienemise korda. Kehtiva korra kohaselt tuleb kavandatavast toestusstreigist ette teatada kirjalikult vähemalt kolm päeva. Eelnõu näeb ette, et toetusstreigist peab ette teatama vähemalt 5 tööpäeva. Eelnõus on sätestatud uus riikliku lepitaja nimetamise kord. Riikliku lepitaja nimetab ametisse valitsus. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud lepivad kokku riikliku lepitaja kandidaadis ning esitavad kandidaadi sotsiaalministrile. Kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta riikliku lepitaja kandidaadi osas kokkulepet, täidetakse riikliku lepitaja ametikoht sotsiaalministeeriumi korraldatud avaliku konkursi korras. Kui konkurss ebaõnnestub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi valitsusele sotsiaalminister. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon streigikeeluga töötajate töötüli lahendamiseks, mis seni puudub. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Rahanduskomisjoni 17. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (624 OE) näeb ette arvata sotsiaalministri ettepanekul nõukogu koosseisust välja Marelle Erlenheim ning nimetada uueks sotsiaalministeeriumi esindajaks nõukogus asekantsler Rait Kuuse. Tulenevalt seadusest moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus 

Tagasiside