Menetlusse võeti taas perekonnaseaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 15. juunil algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (540 SE), millega sätestatakse seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks” eelnõus (541 OE) nähakse ette esialgu 10 miljardi krooni ulatuses tagatiste kasutamist energiasäästliku renoveerimise või ehitamise toetamiseks. Otsuse eelnõu eeldab ka erinevate tugimehhanismide käivitamist tagatiste rakendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Õiguskomisjoni 21. aprillil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (542 SE) ajakohastab seaduse regulatsiooni. Muudatuste kohaselt on võimalik senisest rangemalt karistada laste vastu suunatud seksuaalse iseloomuga süütegude toimepanijaid. Seadust täiendatakse uue kuriteokoosseisuga, mille kohaselt muutub kriminaalkuriteoks ka ajutise lähenemiskeelu rikkumine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Õiguskomisjoni 15. juunil algatatud perekonnaseaduse eelnõus (543 SE) esitatakse uus terviklik perekonnaõiguse regulatsioon, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 16. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” täiendamiseks eenõu (544 OE). Seletuskirjas rõhutatakse, et energiamajanduse kavandamisel on energiasäästu planeerimine esmatähtis, sest energiakulutuste vähendamine elatustaset mõjutamata on energeetilise sõltumatuse ning sellest tuleneva energiajulgeoleku möödapääsmatu eeldus. Energiasääst vajab seega kirjeldamist energeetika arengukavas seda enam, et ka Euroopa Liidu energia ning keskkonnastrateegia oluline osa on energiakulutuste vähemalt 20% vähendamine aastaks 2020, mistõttu Eesti energiamajanduse arengukavas on selle aspekti väljatoomine möödapääsmatu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressitalitus
