Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 9. märtsil algatatud riigivaraseaduse eelnõu (437 SE). Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse eelnõu kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks. Järelevalve teostamiseks ning ettepanekute tegemiseks vajab rahandusministeerium objektiivset infot riigi kinnisvara koguse, seisukorra ning tehingute kohta. Riigiasutused vara kasutajatena vajavad ülevaadet oma vara kasutamise ja sellega sõlmitud lepingute üle. Samuti on oluline, et riigivara valitsejatel oleks võimalik edastada pakkumisi ja teateid teistele riigivara valitsejatele elektroonilist kanalit pidi, et lõpetada töömahukas ringkirjade saatmine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) eesmärk on tõhustada võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega. Kartellide, s.t ettevõtjate vaheliste formaalsete kokkulepete mõju hindade tõusule viimaste aastasadade jooksul on hinnatud 25 protsendile. Kartellide tõhusaks avastamiseks esineb seetõttu ülekaalukas avalik huvi. Eriti nn räiged kartellid kutsuvad esile hinnatõusu ja tootmismahtude kunstliku piiramise ning seega kaupade või teenuste täielikult kättesaamatuks muutumise osale tarbijatest ning põhjendamatult kalliks muutumise ülejäänutele.  Eelnõu tõhustab oluliselt võitlus konkurentsialaste kuritegudega, mis omakorda mõjutab positiivselt konkurentsi, olles nii konkurentide kui ka tarbijate huvides. Kuna kartellide kohta Eestis puudub detailsem teave (mis on omakorda põhjustatud asjaolust, et seda liiki kuritegude uurimine on raskendatud), ei ole võimalik esitada täpseid prognoose seaduse positiivsete majanduslike mõjude kohta. Teiste riikide kogemus näitab, et leebusprogrammide kasutuselevõtu preventiivsed ja otsesed mõjud on positiivsed. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühinemisest eelnõu (439 SE). Seoses ühinemise ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused kuues seaduses. Allasutused ühendatakse 2009. aasta 1. juunil. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused – eelarvega seotud küsimused, valmistatakse ette põhimäärused, uue asutuse ja selle kohalike asutuste koosseisud ja struktuurid, muudatused muudetavate seaduste alusel antud õigusaktides. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (440 SE). Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani ja Bulgaariaga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (441 SE) muudab mõningaid keskkonnakaitse õiguslikke regulatsioone paremini toimivateks ning sõnastab mõningaid seaduse sätteid täpsemalt. Muudatused seisnevad enamasti jäätmete ladestamise saastetasu, maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja maksmise sätete täpsustamises. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (442 SE). Lisaprotokoll näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse (s.o Andmekaitse Inspektsiooni) tegevuse sõltumatus ning kehtestada isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Riigisisese õiguse muutmise vajadust lisaprotokolli ratifitseerimine endaga Eesti jaoks siiski kaasa ei too, kuivõrd lisaprotokollist tulenevad nõuded on riigisisese õigusega juba tagatud. Järelevalveasutuse sõltumatuse tunnustamine on demokraatlikule õigusriigile omane, nii on lisaprotokolli ratifitseerimine ka loogiline samm, millega riik väljendab oma tahet siduda end eelmainitud kohustustega ka rahvusvahelise õiguse kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 9. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine” eelnõu (443 OE) koostamise aluseks on säästva arengu seadus, mille kohaselt energeetika arengukava koostamine on vajalik, kuna antud majandusharu võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Maailma energeetikas on alanud sajandil toimunud mitmeid arenguid, mis on oluliselt mõjutanud ka Eesti energiasektori arengut. Kütusehindade tõus maailma turgudel, energiaturgude järk-järguline liberaliseerimine, Euroopa Liidu heitmekaubanduse käivitumine, energia tarneprobleemide süvenemine, energiajulgeoleku temaatika tõusetumine ja taastuvenergeetika kiire areng on muutnud märkimisväärselt ka Eesti energiaturgu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 9. märtsil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (444 SE) eesmärk on võimaldada lasteaiatöötajal panna oma laps samasse lasteaeda, kus ta töötab. Praegu paljudes valdades ja linnades sellist asja praktiseeritakse, kuid see on vastuolus seadusega, sest iga lasteaed võib võtta vastu lapsi ainult oma teeninduspiirkonnast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Riigikogu pressitalitus