Menetlusse võeti riigikaitseseaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 10. novembril algatatud riigikaitseseaduse eelnõuga (772 SE) ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik raamistik tõhusaks reageerimiseks kaasaegses muutuvas julgeolekukeskkonnas riiki ähvardavatele ohtudele, samuti „Riigikaitse strateegiast“ tuleneva riigikaitse laia käsituse rakendamiseks. Selle kohaselt on riigikaitses ühendatud riigi sõjaline kaitse, ühiskonna osalemine riigikaitses ning riigi elanikkonna kaitse. Nii hõlmab riigikaitse kõigi ministeeriumide valitsemisalasid ja kogu ülejäänud ühiskonda. Seadusega uuendatakse riigikaitse juhtimist ning tugevdatakse peaministri, valitsuse ja riigikantselei rolli. Samuti muudetakse paindlikumaks riigijuhtide asendamise korda, tagamaks tõhus juhtimine riigivastase rünnaku korral. Täpsustatakse ka Eestit toetavate välisriigi relvajõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil. Ühtlasi muudetakse paindlikumaks kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muudetakse kiiremaks Eesti panustamist rahvusvaheliste kriiside lahendamisse. Riigikaitseseadusesse koondatakse senised riigikaitseliste objektide, suure rünnakuriskiga objektide ja riigile elutähtsate objektide regulatsioonid. Sellega tagatakse kõigi riigi julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitse ühtsetel alustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 10. novembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE) peamine eesmärk on isikute õiguste parem tagamine sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Just läbiotsimine ja vahistamine on need toimingud, mis riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, seetõttu suurendatakse nende toimingute tegemisel kohtulikku kontrolli. Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks. Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel. Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 10. novembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE) kohaselt lisatakse seadusesse sätted kallasraja ja selle tõkestamise järelevalveks. Kallasraja regulatsioon viidi looduskaitseseadusest keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Kallasraja regulatsioon on osa keskkonnaalastest õigustest, mis sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Seega on vajalik ka järelevalve osa sätestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Kallasrajale ebaseaduslikult püstitatud ehitiste suhtes välistatakse õiguspärane ootus nende püsimajäämise suhtes analoogiliselt looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi kohta sätestatule. Lisaks tehakse tehnilised muudatused metsaseaduses seoses järelevalvepädevusega ning veeseaduses seoses hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kehtivusajaga. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 10. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõuga (773 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja rakendada 1. jaanuariks 2016 elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Tehakse ettepanek luua riiklik institutsioon, mis maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuab selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu liikme Andres Herkeli 11. novembril algatatud Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) näeb ette võimaldada täiskogu istungil hääletada muudatusettepanekuid, mille kohta pole juhtivkomisjoni valdav enamus komisjoni istungil seisukohta võtnud või hääletusel osalenud.
Riigikogu pressiteenistus
