Menetlusse võeti eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.
Valitsuse 4. mail algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE).
Eelnõuga nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid. Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid ning võimaldatakse valitsusel suunata eelarveaasta sees vahendeid valitsemisalade vahel, lähtudes Riigikogu poolt tulemusvaldkondades programmide elluviimiseks eraldatud vahenditest. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Majanduskomisjoni 4. mail algatatud riigihangete seaduse eelnõu (450 SE).
Majanduskomisjon algatas uuesti riigihangete seaduse eelnõu, mis oli Riigikogu menetluses eelnõuna (204 SE), kuid langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja seoses nõutava toetuse puudumisega. Vajalik oli vähemalt 51 poolthäält.
Eelnõu suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.
Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 4. mail esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis” eelnõu (451 OE).
Eelnõu võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega Põhja-Atlandi lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi. Tegemist on mittelahingulise programmiga ja suunatud NATO lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (452 SE).
Eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Samuti tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi.
Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline. Seletuskirjas märgitakse, et käesoleval ajal jätab keskmiselt 40 protsenti kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17500 kalastuskaarti. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE).
Eelnõu on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Eelnõuga kavandatakse muudatused karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.
Muudatuste tulemusena tekib Eestis alaealiste ja noorte õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest. Eelnõu näeb ette riigi reageerimise nendele tegudele vastavalt alaealisega seotud riskide ja vajadustega. Eelnõu tagab alaealiste õigusrikkumistele kiirema reageerimise, vähendab ajakulu seoses alaealiste komisjonis toimuva menetlusega ja võimaldab menetlejal endal vajalik otsus vastu võtta. Selleks antakse asja menetlejale võimalus kasutada alaealiste suhtes laiemat mõjutusvahendite ringi. Sätestatakse üldreegel, et alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada tema arengust lähtuvaid kasvatuslikke mõjutusvahendeid.
Eelnõu annab kohtule õiguse vabastada alaealine seaduse kohaselt mõistetavast karistusest ja kohaldada selle asemel alaealise mõjutusvahendit ka 18-21-aasta vanustele. Näiteks suunata noor sotsiaalprogrammi või sobivale ravile kui noore vaimse arengu tase vastab pigem alaealise omale. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu (454 SE).
Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.
Eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE).
Eelnõu viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus, ongi vajalik kehtestada regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Seoses sellega tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (457 SE).
Maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab. Maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu eesmärk on maksustada joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel. Selleks, et tootjatel oleks aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, kehtestatakse maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Üleminekuajal on maksumäärad samad, kuid madalama määraga maksustatakse suuremat suhkrusisalduse vahemikku.
Seletuskirjas märgitakse, et magustatud joogi maks on tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Samuti on maksul fiskaalne eesmärk. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE).
Eelnõu on varasema seaduse uus redaktsioon. Vajadus selleks tekkis seoses uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]