Valitsuse 13. septembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (798 SE) sätestatakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks, mille eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Samuti sisaldab eelnõu muudatusi, mis on seotud harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite täpsustamise ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilise andmisega. Eelnõu sisaldab ka kutselise kalapüügivõimaluste vahetuse ja kalalaevastiku registriga seotud nõuete täpsustamist ning nõudeid elektroonilise püügipäeviku juurutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) kõige olulisem mõju Eesti keskkonnaõigusele on keskkonnaõiguse üldosa esmakordne kehtestamine Eestis. Kehtiv keskkonnaalane regulatsioon on koondatud keskkonnakaitse valdkondi reguleerivatesse seadustesse ja on sageli killustunud, dubleeriv ning kohati põhjendamatult erinev. Eelnõu sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse – need eelnõu osad moodustavad keskkonnaõiguse üldosa kitsamas mõttes, mis siiani meie õiguses on puudunud. Keskkonnaseadustiku üldosas määratletakse esmakordselt Eesti keskkonnaseadustiku mõisteaparaadi tuumik. Kehtivas keskkonnaõiguses kasutatakse mõisteid ebajärjekindlalt ja korrapäratult. Eelnõus sätestatakse keskkonnahäiringu, keskkonnaohu, keskkonnariski, käitaja, käitise, heite, heite piirväärtuse, keskkonnakvaliteedi piirväärtuse, saastamise ja saastuse mõisted. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (800 SE) reguleerib piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimusi. Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige. Rongimeeskonna moodustavad vedurimeeskond ning saatepersonal. Eestis ei ole EL direktiiviga reguleeritavate töötajate gruppi, kuna puudub direktiivi reguleerimisalasse kuuluv piiriülene raudteeühendus. Samuti ei ole oodata, et lähitulevikus hakkaks direktiivis reguleeritud raudteeühendus toimuma. Juhul, kui kunagi hakkab reguleeritud raudteeühendus toimuma, tagab eelnõu ohutu piiriülese rongiliikluse, kaitstes piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (801 SE). Lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (802 SE) täpsustatakse kehtivat seadust ning lahendatakse seaduse rakendamisel tekkinud probleeme. Muudatuste eesmärgiks on muuta maksumenetlus tõhusamaks ja vähendada halduskoormust nii maksuhalduri kui maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Samuti täiendatakse seadust, mis aitab maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Täiendatakse maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ning täpsustatakse vaatluse läbiviimise võimalusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõuga (803 SE) luuakse majandushaldusõigusele üldosa. Täna paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses ning nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt põhiseadusliku majandustegevuse vabaduse piiramise alused. Eelnõu on kantud eesmärgist, et väheneks majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus, st väheneks bürokraatia, ning et kaoksid majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Eelnõu kujundab ümber Eesti kehtiva majandustegevust puudutava õiguse alused, sealhulgas eelkõige järelevalve süsteemi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (804 SE). Konventsiooniga ühinemise eesmärgiks on teha koostööd teiste riikidega eestkoste küsimustes ja määrata kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude tarvitusele võtmisel mitme riigiga seotud eestkostet vajava täiskasvanu või tema vara kaitseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (805 SE) muudetakse sõjalise kaitse strateegilise kava nimetus ning võimaldatakse seeläbi rakendada riigikaitse senisest terviklikumat korraldamist. Riigikaitse strateegias hõlmab lisaks kitsalt sõjalistele küsimustele ka riigikaitse teisi aspekte, mistõttu võimaldab eelnõu heakskiitmine laiendada Eesti riigikaitselist käsitlust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE) üheks eesmärgiks on reguleerida otsinguvahendite kasutamist ning pakkuda seejuures välja lahendused motiveerimaks kultuuriväärtusega leiu leidjaid teavitama leiu leidmisest riiki. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (807 SE). Protokolli eesmärk on suurendada ametiajaks 2009–2014 valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu 736-lt 754-ni kooskõlas poliitilise kokkuleppega üleminekumeetmete kehtestamise kohta, mis saavutati 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud keeleseaduse eelnõuga (808 SE) reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises ja suhtluses, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutuselevõtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) täpsustab keskkonnatasude rakendamisega seotud õiguslikke regulatsioone ning sõnastab seaduse sätted konkreetsemalt. Seaduse muutmise vajadus on kerkinud igapäevatöös ning seisneb välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmise sätete täpsustamises. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE) eesmärgiks on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud ebamõistlikud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil n-ö ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu (811 SE). Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) prognooside kohaselt ületab ettevõtjate nõudlus riiklike laenutagatiste järele seaduses lubatud laenutagatiste maksimaalset piiramäära käesoleva aasta oktoobris. Majanduse elavdamiseks on aga oluline märkimisväärselt suurendada olemasolevate laenutagatiste mahtu, mistõttu tõstetakse eelnõu kohaselt laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra, vastasel korral tuleks laenutagatiste väljastamine peagi peatada. Lisaks laiendatakse eelnõuga seaduses olevat tagatise saajate ringi. Täna kehtiva tagatise saajate ringi laiendamise peamiseks eesmärgiks on samal liisinguteenuste turul tegutsevate finantseerimisasutuste ebavõrdse kohtlemise kaotamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) muudab riigieelarvet kulude kogumahtu muutmata. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel ning viimase aasta jooksul on toimunud olulised muudatused majanduskeskkonnas, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamise sihil algatada riigieelarve muutmine kohandumaks muutunud oludega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE) hõlmab endas ettepanekuid eelkõige võlaõigusseaduse sätete muutmiseks, mis reguleerivad tarbija lepingulisi õigusi. Muudatusettepanekud käsitlevad tüüptingimuste, koduukselepingu, sidevahendi abil sõlmitud lepingu, tarbijalemüügilepingu, tarbijatöövõtu ja pakettreisilepingu regulatsiooni ja põhinevad eelkõige Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel. Samuti sisaldab eelnõu ettepanekuid tarbijalepingutest taganemise erisuste regulatsiooni muutmiseks ja tarbijalepingute puhul ettemaksu regulatsiooni muutmiseks, millega seoses muudetakse ka tarbijakaitseseadust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) eesmärk on täiendavalt tagada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ning sellele vastavat aruandekohustust ja vastutust, mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Valitsuse 13. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusvastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus“ eelnõu (815 OE) näeb ette kasutada Eesti kaitseväe kuni 15 kaitseväelast alates 1. novembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 nimetatud operatsioonidel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. septembril algatatud käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (816 SE) eesmärk on langetada ravimite käibemaksu ning võimaldada pensionäridele ja 4 kuni 16 aastastele lastele 90 protsendilist soodustust kõikide haigekassa ravimite loetelus olevate ravimite ostmisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Riigikogu pressitalitus