Menetlusse võeti krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta käiv eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 18. oktoobril algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (833 SE), mis kaotab vastuolud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste, päästeseaduse, tuleohutuse seaduse ning 1. jaanuaril 2011 jõustuva euro kasutusele võtmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 18. oktoobril algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (834 SE) võtab üle EL vastava direktiivi, milles on sätestatud ühtsed nõuded krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta Euroopa Liidus ning on sätestatud ühtsed nõuded investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamisele. Krediidiasutuste all peetakse silmas eelkõige panku ehk ettevõtjaid, kelle peamiseks tegevuseks on hoiuste vastuvõtmine avalikkuselt ning nende arvel laenude väljastamine. Investeerimisühingute all peetakse silmas ettevõtjaid, kelle peamiseks tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine. Samas võivad ka krediidiasutused tegeleda investeerimisteenuste osutamisega. Arvestades ülekaalukaid avalikke huvisid ja Euroopa ühtse finantsturu stabiilsuse tagamise vajadusi, täiustatakse eelnõuga krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevusele kehtivaid avalik-õiguslikke piiranguid. Teatavasti on Euroopa õigusest tulenevalt finantssektori ettevõtjate tegevus üks kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtlusvaldkond. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 18. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) jõustumisel muutuvad õigusselguse printsiibist lähtuvalt täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks valla- ja linnasekretäride ametisse nimetamise eelduseks olevad haridusnõuded. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseadusekomisjon.
Valitsuse 18. oktoobril algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) eesmärk on lisada seadusse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada toetuse ärakasutamise sihttasemed meetmeid planeerivatele ministeeriumidele, et vähendada vastavast reeglist tuleneva riigile lubatud toetuse mahu vähendamise võimalust. Korraldusasutuse meetmeteülese koordineeriva tegevuse täitmise tagamiseks lisatakse sõnaselgelt ka programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Aidatakse vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 18. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (837 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Tatjana Muravjova ja Eiki Nestor. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobril algatatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (838 SE) nähakse ette hüvitada töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Õiguskomisjoni 18. oktoobril algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) loob sihtasutusele ja mittetulundusühingule samalaadsed regulatsioonid audiitorkontrolli kohustuse osas. Sihtasutused, mille tulud on väikesed, saavad need rahalised vahendid sh annetused sihtasutuse eesmärgipäraseks tegevuseks, millede eest siiani on tulnud tellida kohustuslik audiitorkontroll, suunata oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tugevdab kolmanda sektori vahendite sihipärast kasutamist. Riigile ja kohalikele omavalitsustele ei kaasne seaduse rakendamisega seonduvaid kulutusi. Kõigil riigi ja kohaliku omavalitsustel on olnud kohustuslik audiitorkontroll siiani ning see kohustus ei muutu ka käesoleva eelnõu kohaselt. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressitalitus
