Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 11. mail algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (490 SE), mis annab volitusnormi ka õpiväljundite kehtestamiseks, võimaldades erinevates õigusaktides kehtestatud normid omavahel loogilisse seosesse paigutada. Seotakse kutseseaduses reguleeritud kutsesüsteem ja haridussüsteem. Sarnane sidumine on juba läbi viidud kõrghariduses. Kutsehariduse sidumine kutsete süsteemiga on järgmine loogiline ja vajalik samm. Õppetoetuste erifondi moodustamise ülemise piirmäära muudatus aitab õppetoetuseks eraldatud rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise läbi parandada ligipääsu kutseharidusele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 11. mail algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE) ettepanekud käsitlevad eelkõige alkoholi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlemise lihtsustamist. Täpsustatakse volitatud labori mõistet, võimaldatakse Eestis toimuval näitusel ja messil tutvustada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki, ei kohaldata siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab ühendusevälise riigi nõuetele. Täpsustatakse ka riikliku alkoholiregistri volitatud ja vastutava töötleja ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 11. mail algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) eesmärk on viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusega sanktsioneeritakse teatamiskohustuse rikkumine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
 
Valitsuse 11. mail algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) koostamise eesmärk on kõrgharidust ning teadust puudutavate seaduste kooskõlla viimine uue töölepingu seadusega, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) kooskõlla viimine riigiabi raamistiku nõuetega ning lisaks kõrghariduse ja teaduse valdkonna õigusaktide rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamine. Üleminekuhindamist puudutava muudatuse tulemusena on tagatud üliõpilaste õigused – õigus saada haridust tõendavat dokumenti ning õigus saada riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Ülikooliseaduse ja TAKSi sätted, mis puudutavad teadustöötajate valimist, on omavahel kooskõlas ning võimaldavad teadustöötajate valimisel arvestada ka teadus- ja arendusasutuse väliselt toimunud kõrgetasemelisi teadustöötajate konkursse. Rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega on võimalus prorektoritega sõlmida tähtajalisi töölepinguid kooskõlas nende töö iseloomuga. TAKSi täiendamisega muutub võimalikuks eraülikoolide tegutsemine teadus- ja arendusasutustena. Teaduskollektsioonide rahastamiseks ühtsete aluste kehtestamine võimaldab teaduskollektsioone finantseerida kõigile haldajatele võrdsetel tingimustel. Riigiabi raamistiku nõuete sätestamine TAKSis väldib vaidlusi nende isikute või asutustega, kes kehtiva korra kohaselt saaksid TAKSi riigieelarvelistest finantseerimismeetmetest riigiabi. Seoses evalveerimise lükkumisega aasta võrra edasi on võimalik ka sel aastal teadus- ja arendusasutustel taotleda nii siht- kui baasfinantseerimist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
 
Valitsuse 11. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (494 SE) on laiem mõju korruptsiooni ennetamise seisukohalt kui konkreetsem mõju ametnike tegevusele. Paljud asjaolud, mis vastavalt nimetatud uuringule on kehtiva seaduse kohaldamisel segadust tekitanud, on nüüd likvideeritud. Oluliseks mõjuks on ka see, et eelnõuga deklareerib riik, milline käitumine on teatud ametiisikute puhul keelatud, ennetades niiviisi korruptsiooniohtlikke suhteid ning huvide konflikti. Eelnõu kitsama mõju võib kokku võtta järgmiselt: eelnõus antud ametiisiku mõiste on selgem ja konkreetsem kui senises seaduses ja vastab rahvusvahelisele kontseptsioonile; ametniku teise tööandja kasuks töötamise lubamise süsteem on selgemini reguleeritud. Kuna töötamise keelu kohta antakse konkreetne haldusakt, on see kontrollitav; korruptiivsest teost teavitajale on tagatud garantiid omavoli vastu ning samas on kaotatud vastutus korruptiivsest teost teatamata jätmise eest; on ühtlustatud ja muudetud mõistlikumaks regulatsiooni, mis puudutab ametiisiku õigust suunduda tööle tema kontrolli all olnud organisatsiooni; täpsustatud on toimingupiirangu regulatsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
 
Valitsuse 11. mail esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus” eelnõu  (495 OE). NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force, edaspidi NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. Eesmärgiks on luua kõrges valmisolekus ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab läbi viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. Teise eesmärgina täidab NRF nn. katalüsaatori rolli – üksuste ettevalmistamine NRF-i jaoks ja osalemine NRF-is aitab panustavatel riikidel kiirendada riikide relvajõududes läbiviidavaid reforme ning ümberkorraldusi selleks, et arendada välja senisest rohkem ümberpaigutamisvõimelisi üksusi rahvusvahelistel operatsioonidel osalemiseks. NRF-is osalemine on Eesti jaoks suure tähtsusega ning võimaldab panustada aktiivselt alliansi kõige uuemasse ja moodsamasse sõjalisse formatsiooni. Eesti on varem panustanud NRF-i mereväekomponendi koosseisu Eesti mereväe staabi- ja toetuslaeva „Admiral Pitka” ja miinijahtijaga „Admiral Cowan“ ning maaväekomponenti demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksustega. Käesoleval aasta esimesel poolel on NRF-i 12. rotatsiooni raames valmisolekus 15 liikmeline demineerimismeeskond. Eelnõu näeb ette NRF 13. rotatsiooni 10-liikmelise liikumise koordineerimise üksuse (MOVCON) ja miinijahtijaga „Sakala“ (meeskonna suuruseks max. 45 kaitseväelast) panustamise ajavahemikus 1. juuli 2009 kuni 30. juuni 2010. NRF-13 allub Ühendvägede Juhatusele Lissabonis (Joint Force Command (JFC) Lisbon). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
 
Valitsuse 11. mail esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel” eelnõu (496 OE). Eesti plaanib valimiste turvalisuse tagamiseks ajutiselt Afganistani saata 126-liikmelise jalaväekompanii. Kuna jalaväekompanii suurus võib veel mõnevõrra muutuda, näiteks võib tekkida vajadus lisada üksuse juurde logistikaelement või kontaktohvitsere, on mandaati vaja 140 kaitseväelase jaoks. Manöövervõime tagamiseks kasutab Eesti jalaväeüksus Afganistanis PASI soomukeid ning UNIMOG soomustatud veokeid. Valimiste turvamiseks mõeldud kompanii saatmiseks on vaja eraldi Riigikogu otsust, kuna tegemist on ajutise ning spetsiifiliselt valimiste turvalisuse tagamiseks mõeldud panusega, kes ei hakka tegutsema koos ülejäänud Eesti kontingendiga Afganistanis ning omab neist erinevaid ülesandeid. Seetõttu ei ole kohane otsuse eelnõu sidumine Riigikogu 22. oktoobri 2008 otsusega „Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis.” Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
 
Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 12. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (497 SE) eesmärgiks on leevendada töötuks jäänud lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada neile tingimused majanduslikuks toimetulekuks vähenenud sissetulekute tingimustes. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
 
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 12. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega“ eelnõu (498 OE) näeb ette looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni peatada lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi uute kaevelubade menetlemine. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside