Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.
 

Valitsuse 6. oktoobril algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (737 SE) lihtsustatakse alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi alla 15-aastasel ja üle 65-aastasel isikul Eesti kodakondsuse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt 5 aastat taotleda oma alla 15 aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud. Eelnõuga nähakse ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul. Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest. Eelnõu kohaselt võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Selle eelduseks on, et kodakondsusjärgse riigi kodakondsusest loobumine võib olla ohtlik, võimatu või ebamõistlikult keeruline. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Valitsuse 6. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine” eelnõuga (734 OE) antakse Eesti esindajatele volitused hääletada ESMi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks vajalikes küsimustes. ESMi liikmeteks on kõik euroala liikmed. Otsusega ei kaasne Eesti riigile otseseid kulusid või tulusid. Uue vahendi loomine ei muuda Eesti osalust ega sellest tulenevaid kohustusi ESMis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 6. oktoobril algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (735 SE) korrigeeritakse kunstiteose tellimisega seotud regulatsiooni. Täpsustatakse kunstiteose tellimise kohustuse tekkimisega seotud asjaolusid ja kunstiteose tellimise konkursi läbiviimisega seonduvat praktikat. Samuti võimalusi teatud tingimusel konkursside liitmiseks, žürii kohustusi ning tellitud kunstiteoste väljapaneku ja säilitamise tingimusi. Eelnõu ei muuda kunstiteose tellimise põhimõtteid ja piirmäärasid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 6. oktoobril algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (736 SE) kohaselt lahendatakse relvaseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ajakohastatakse sätete sõnastust ning selgitatakse mitmeid sätteid parema arusaadavuse ja korrektse tõlgendamise huvides. Tulenevalt tehtavatest muudatustest on vajalik teha täpsustused ka strateegilise kauba seaduses. Riigilõivuseaduses korrastatakse riigilõivude määrasid. Tulenevalt Kaitseministeeriumi ettepanekust tehakse muudatus ka Kaitseliidu seaduses, kus täpsustatakse Kaitseliidu tegevliikme poolt laskemoona soetamisega seonduvat. Lisaks muudetakse turvaseaduse sõnastust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 6. oktoobril algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE) peamine eesmärk on lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda. Eelnõuga kaotatakse senised erisused (klassifitseeritud või klassifitseerimata laev, laeva vanusest tingitud koefitsiendid jne) ning viiakse senine laevapikkusel põhinev riigilõivu arvutamise mudel üle järelevalveametniku töötunnipõhisele arvutusskeemile. Uue skeemi kasutuselevõtu korral hakkab riigilõivu suurus sõltuma laeva suurusest, seisukorrast ja tehnilisest keerukusastmest. Samuti viiakse eelnõuga siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. Üle võetakse reeglid reisijate nimekirja registri pidamise kohta riigisisestel laevaliinidel, laeva turvaülevaatuste ja turvatunnistuste väljastamise regulatsioon. Samuti kehtestatakse tehnilist laadi rakendussätted laevavarustuse turustamise ja paigaldamise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 6. oktoobril algatatud 1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (739 SE). Konventsiooni üldeesmärk on tõhustada riikidevahelist koostööd, sealhulgas eriti tsiviil-sõjalist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, muutes seeläbi lennuliikluse toimimise Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks. Eurocontroli kui organisatsiooni ellukutsumine oli vajalik konventsiooni nimetatud üldeesmärgi täitmiseks. Algselt kuue riigi poolt sõlmitud konventsiooniga on tänaseks ühinenud 40 riiki, millega Eurocontrol on laienenud üle-euroopaliseks organisatsiooniks. Konventsiooniga on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Eesti. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 6. oktoobril algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (740 SE) tunnistatakse kehtetuks Eestis riigisiseselt kehtestatud lennureeglite regulatsioon. Selle asemel hakkavad 4. detsembrist 2014. a kehtima EL-i ühised lennureeglid. Lennuamet nimetatakse pädevaks järelevalveasutuseks. Säärane lähenemine välistab uue EL-i algatuse jõustumisel igakordse lennundusseaduse muutmisvajaduse.  Võetakse üle kaks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades kehtestatud standardit. Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on riiklikul tasemel lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine tsiviillennunduse ohutustaseme parandamiseks. Riikliku lihtsustamiskava elluviimise eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine. Kehtestatakse riigisisene regulatsioon õhusõidukitele, millistele EL-i vastav määrus ei laiene ning mis on loetletud määruse lisas. Need on näiteks AN-2, L39, osaliselt õhupallid. Tulenevalt EL-i õigusraamistikust muudetakse lennundusjulgestuse erinevaid aspekte: reguleeritakse pardavarude kokkuleppelise tarnija, tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja julgestusinstruktori tunnustamise korda. Eelnõuga reguleeritakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise kohustus. Sätestatakse ka riigilõivu tasumise kohustus isikutele, kes taotlevad enda tunnustamist eelnevalt mainitud ülesannete täitjatena. Lennuamet hakkab uue ülesandena teostama järelevalvet langevarjundusnõuete täitmise üle langevarjundustegevust kirjeldava käsiraamatu abil. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 6. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE) näeb ette, et volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu ja noortevolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus