Valitsuse 21. mail algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).
Eelnõus on antud suund Eesti järk-järguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole. Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustades innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Kokkuvõttes aitab eelnõu kaasa majanduse pikaajalisele stabiilsusele, strateegilisele iseseisvusele ja inimeste heaolu kasvule.
Seaduse väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sh riigikaitselisi. Eelnõuga defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Keskkonnakomisjoni 20. mail algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE).
Eelnõu muudatuste eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.
Eelnõu näeb ette vabastada arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest. Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad.
Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Kehtiv hoonestustasu regulatsioon ei näe ette erisust looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele.
Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis süsteemselt majanduslikult kahjumlik.
Seletuskirjas märgitakse, et taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere eripäradest madal, kuid sellest saadav kasu loodusele, Läänemerele suur.
Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE).
Eelnõuga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Oluline muudatus on see, et seaduses sätestatakse sõnaselgelt MTA õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust. Samal ajal täpsustatakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu.
MTA õiguste laiendamise kõrval lisatakse seadusesse ka täiendav põhjendamiskohustus. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.
Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.
Eelnõu toob seaduse tasandile ka andmete säilitamise tähtajad, et inimesel oleks selgem arusaam, kui kaua ja millises ulatuses tema andmeid töödeldakse. Seniseid säilitamistähtaegu lühendatakse, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.
Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RAB-i õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.
Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RAB-i järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi (ülevõtmistähtaeg 29. jaanuar 2027). Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ja muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu üheks eesmärgiks on lihtsustada nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea väike ja mittekeerukas kindlustusandja koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume, tema riske ja maksevõimet hakatakse hindama mitte iga-aastaselt, vaid iga kahe aasta järel, samuti ei pea ta hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõuga pikendatakse kõikide kindlustusandjate järelevalveliste ja avalike aruannete esitamise ja avalikustamise tähtaegasid. Näiteks tuleb avalik aruanne avalikustada 18 nädala jooksul pärast majandusaasta lõppu (14 nädala asemel). Kvantitatiivne järelevalveline aruanne tuleb järelevalvele esitada 16 nädala jooksul pärast majandusaasta lõppu (14 nädala asemel). Lisaks ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et toetada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ning vähendada turukõikumiste põhjendamatut mõju kindlustusandjate finantsseisule. Näiteks muudetakse pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute kapitalinõude arvutamisel 22% riskiteguri kasutamise tingimusi paindlikumaks. See võimaldab kindlustusandjatel kasutada 22% riskitegurit suurema hulga aktsiainvesteeringute puhul, vähendades kapitalinõudeid ja soodustades pikaajalist investeerimist.
Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimise ja järelevalve raamistikku, sealhulgas likviidsus- ja makromajanduskeskkonnast tulenevate riskide käsitlemist, ning pööratakse rohkem tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskide arvestamisele kindlustussektoris. Näiteks on kindlustusandja kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad teda oluliselt. Lisaks peab kindlustusandja koostama selge tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske nii lähiaastatel kui ka pikema aja jooksul.
Kindlustusandja peab kehtestama ka sisemised reeglid, mis aitavad muuta juhtorgani koosseisu mitmekesisemaks ja saavutada paremat soolist tasakaalu. Piiriüleses kindlustusjärelevalves keskendutakse veelgi rohkem selliste kindlustusandjate järelevalvele, kelle tegevus teises lepinguriigis on oluline (piiriülese tegevuse maht 15 miljonit eurot teises lepinguriigis või teise lepinguriigi järelevalveasutuse arvates on kindlustusandja tegevus tema riigis oluline).
Kriisilahenduse regulatsioon on kindlustusvaldkonnas uus. Ennetusmeetmete eesmärk on taastada kindlustusandja finantsseisund varajase sekkumise kaudu enne tõsiste probleemide tekkimist. Kriisilahenduse eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust ning vältida riigi raha kasutamist, algatades raskustes kindlustusandja suhtes kriisilahenduse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja sekkumine on avalikes huvides vajalik. Kriisilahendus võib osutuda vajalikuks, kui kindlustusandja teenused ja tegevused on kriitilised koos märkimisväärse kliendibaasiga ning realistlik on portfelli üleandmine uuele kindlustusandjale või sildkindlustusandjale (misjärel alles jäänud kindlustusandja likvideeritakse). Keskseks põhimõtteks on, et keegi ei tohiks kriisilahenduse tulemusel kanda suuremat kahju, kui ta kannaks kindlustusandja pankroti korral. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (926 SE).
Eelnõu muudatuste eesmärk on anda konkurentsiametile (KA) selged õiguslikud alused koostööks Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel. Kuigi mõlemad määrused Eestis juba kehtivad, täpsustab eelnõu konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku.
Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi abi. Eelnõuga sätestatakse, et KA võib osutuda komisjonile abi EL määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab KA kaasata politsei ametiabi korras, kui määruse alusel viidava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi. Digiturgude määruse puhul luuakse KA jaoks lisaks volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.
Mõlemad EL määrused puudutavad väga suuri ettevõtjaid. Digiturgude määrus puudutab eelkõige internetis nn pääsuvalitsejaid, kes osutavad platvormiteenuseid, näiteks Alphabet, Amazon, Booking; välisriigi subsiidiumide määrus puudutab suuri ettevõtjaid, kelle käive ulatub 500 miljoni euroni ja üle. Eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale on väike. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 21. mail algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud. Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks.
Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul. Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist.
Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral. Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist.
Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 21. mail algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (929 SE).
Eelnõuga muudetakse võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsiooni, mis puudutab maksejuhise täitmisest keeldumist ehk olukorda, kus isik soovib teha maksetehingut, kuid makseteenuse pakkuja (pank või makseasutus) saab keelduda maksetehingu täitmisest. Kehtivas õiguses puudub makseteenuse pakkujal selge õiguslik alus keelduda maksejuhise täitmisest juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et maksetehingu täitmiseks antud nõusolek on saadud andmete väärkasutamise, pettuse või maksja manipuleerimise teel. Praktikas võib see tähendada olukorda, kus makseteenuse pakkuja näeb, et makse on küll kinnitatud nõutud autentimisvahenditega, kuid esineb põhjendatud kahtlus, et need vahendid on saadud või on neid kasutatud pettuse teel. Näiteks võib isik olla petuskeemi käigus eksitatud kinnitama makset, uskudes, et ta suhtleb pangaga, kuigi tegelikult suunab teda makset tegema pettur. Kuigi makse on tehniliselt kinnitatud kliendi autentimisvahendiga, on nõusolek sellisel juhul antud pettuse teel isiku eksitusse viimisega.
Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seadust (KAS), millega antakse krediidiasutustele õigus jagada vajalikku teavet pettuste avastamiseks ja väljaselgitamiseks. Seda juhul kui krediidiasutusel on objektiivselt põhjendatud kahtlus, et klient või maksetehing võib olla seotud pettusega. Eelnimetatud teave võib mh kvalifitseeruda ka pangasaladuseks. Krediidiasutusel saab olema õigus omal initsiatiivil jagada vajalikku teavet teiste krediidiasutustega, makseasutuste ja e-raha asutustega, PPA-ga ning RIA-ga. Kehtivas õiguses selline õigus puudub ning see on osutunud probleemiks pettuste avastamisel ja väljaselgitamisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
13 Riigikogu liikme 21. mail algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (930 SE).
Eelnõuga laiendatakse laevatatavatel veeteedel Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja menetluspädevust ulatuses, mis praegu on olemas Transpordiametil. Vajadus sellise menetlusõiguse laiendamise jaoks tuleneb jätkuvast veeliikluse mahu kasvust ja intensiivistumisest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.