Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud valitsuse 21. septembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõus (729 SE) sisalduvate muudatustega tagatakse seaduse üheselt mõistetavus ning selgesõnaline regulatsioon lühiajalise töötamisega seotud viisa taotlemise ja selle andmise ning välismaalase Eestis viibimise kohta, samuti sätestatakse konsulaarametniku pädevus viisa andmise otsustamisel. Muudatuste kohaselt jääks viisataotluste vastuvõtmine ja viisa andmine ning välismaalase Eestisse saabumisega seonduva riski täiendav hindamine välisministeeriumi valitsemisalas olevate Eesti välisesinduste konsulaarametnike pädevusse ning siseministeeriumi allasutuse antav viisataotluse kooskõlastus ei kujutaks endast juba langetatud otsust viisataotleja suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 21. septembril algatatud keskkonnatasude seaduse eelnõu (730 SE) koondab ühte terviklikku õigusakti seni eri seadustes ja nende rakendusaktides sätestatud keskkonnatasude rakendamise alused, nende arvutamise, maksmise ja laekunud raha kasutamise, kontrollimise ja aruandluse regulatsioonid, määrab kindlaks keskkonnakasutuse tasulisuse ulatuse ja saastetasumäärad kuni aastani 2009. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 21. septembril algatatud väärtpaberituru seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) tagab Eesti emitentidele nn euroopa passi alusel lihtsamad võimalused oma väärtpaberite pakkumiseks lepinguriikides, samuti võivad lepinguriigi emitendid, kes vastavad direktiivide nõuetele, oma väärtpabereid Eestis lihtsustatud korras pakkuda. Ka suhtlus kolmandate riikidega on täpsemalt reguleeritud kui varem. Seejuures on finantsinspektsioonile antud konkreetsed õigused ja ülesanded lepinguriigi ja kolmandate riikide emitentide Eestis tegevuse üle järelevalve teostamisel. Eelnõu on üheks osaks Euroopa ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamisel. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi fiskaalpoliitikas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 21. septembril algatatud välisteenistuse seaduse eelnõu (732 SE). Kehtiva regulatsiooni muutmise üheks eesmärgiks on luua ühtne, paindlik, efektiivne, motiveeritud ja läbipaistev Eesti diplomaatiline teenistus, mis vastaks nii rahvusvahelistele nõuetele ja globaliseerumisele kui ka Eesti uuenenud nõudmistele. Teiseks eesmärgiks on anda diplomaatidele, haldusteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele ajakohased ja õiglased sotsiaalsed tagatised. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 21. septembril algatatud lepingu Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu (733 SE) eesmärk on Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks Euroopa Liiduga vajalike eeltingimuste – ühinemislepingu ja sellele lisatud ühinemisakti või ühinemisprotokolli, olenevalt sellest, kas Euroopa põhiseaduse leping jõustub enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga või mitte, ratifitseerimine – täitmine. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni 21. septembril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) näeb ette, et 22. septembril 1944. aastal toimunud Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist tuleb seaduse tasemel teadvustada leinapäevana. Algatajad teevad ettepaneku muuta seadust ning sätestada 22. september Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevana, mis oleks ühtlasi ka leinapäev. Sel päeval oleks keelatud korraldada leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa 21. septembril algatatud pärimisseaduse § 118 täiendamise seaduse eelnõu (735 SE) kiirendab pärandiks oleva korteriomandi osas otsuste langetamist, kuna piirab otsuse tegemise aega seniselt 10 aastalt 6 kuuni. Samas vabastab eelnõu korteriomandite haldaja kohustusest katta pikaajaliselt vastu võtmata pärandiks oleva korteriomandi kommunaalkulusid võimaldades neil seeläbi tegelda põhitegevusega: tegevuskava elluviimisega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 21. septembril algatatud riigi 2005. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (736 SE) on tulude mahuga 2,16 miljardit ja kulude mahuga 1,89 miljardit krooni. Kulud on ettenähtud nii pensionitõusu kindlustamiseks kui investeeringuteks tervishoidu ja haridusse. Esitatav lisaeelarve on suure valitsussektori ülejäägiga – 332,7 miljonit krooni, millest riigieelarve tulude ja kulude vahe on 269,3 miljonit krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 22. septembril algatatud liikluskindlustuse seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (737 SE) eesmärgiks on lihtsustada nende vanade autode kogujate ja maainimeste elu, kes kasutavad oma sõidukeid harva või ei sõida nendega mitme aasta jooksul üldse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 22. septembril algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE) sätestab Eesti kutseharidussüsteemi arengukavast aastateks 2005-2008 tulenevad uuendused. Need peaksid avardama kutseõppe võimalusi ja muutma need paindlikumaks, reguleerima täpsemalt koolitustellimuse ja õppe rahastamise mehhanisme ja sätestama sotsiaalsete partnerite suurema osaluse kutseõppe korraldamises. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.