Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.
 

Valitsuse 24. septembril algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE). 2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riigilõivuseaduse eelnõuga (725 SE) sätestatakse uus riigilõivuseaduse terviktekst. Eelnõuga korrigeeritakse kõiki riigilõivumäärasid, mistõttu on vajalik tervikteksti sätestamine. Kehtivad riigilõivude määrad on aastast 2011, kui lõivud arvutati sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada riigilõivude tasumist ja haldamist ning esitada edaspidi riigilõivumäärad mitte sendi täpsusega, vaid eelnõus esitatud reegli kohaselt täiseurodes (nt edaspidi ei saaks olla 233,31 eurost lõivu ja lõivu suuruseks tuleks kehtestada 235 eurot). Nimetatud reeglist lähtuvalt korrigeeritakse ka olemasolevad lõivude määrad. Selleks, et mitte vähendada laekumisi riigilõivudest, on eelnõus olemasolevate lõivude määrad korrigeeritud ülespoole. Muudatusega seoses ei ole hinnatud kõikide olemasolevate lõivude kulupõhisust ja muudatuste aluseks on vaid lõivu määra viimine lähima mõistliku lõivu määra suurusjärku arvestava rahaühikuni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) eesmärk on toetada majanduslikult vähekindlustatud isikuid seeläbi, et taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine. Siiski ei taastata maksmist kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Seega hakatakse matusetoetust maksma üksnes neile, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (727 SE) tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 240 euroni kuus. Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel oleva lapse toetust 20 kordses lapsetoetuse määras, mis on 191.80 eurot. Seega tõuseb eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 48,20 euro võrra kuus. Lisaks eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele maksatakse lapse kohta ka lapsetoetust. Seega koos eelnõus sätestatud toetuse tõusuga hakatakse 2015. aastast alates eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta maksma peretoetusi kokku vähemalt 285 eurot. Sõltuvalt pere struktuurist ja laste vanusest võib peretoetuste summa olla suurem. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE) eesmärgiks on täiendada seadust uue õppetoetuse liigiga ning muuta senise vajaduspõhise õppetoetuse taotlemistingimusi paindlikumaks. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda tagada neile ligipääsu kõrgharidusele ning kõrgharidustaseme õpingutes osalemiseks piisavat toetust. Vajaduspõhise õppetoetuse väljatöötamisest alates on rõhutatud, et toetuse eesmärgiks on toetada ja soodustada püsivalt madalama sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 24. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) eesmärk on lahendada osa doktoriõppe efektiivsust mõjutavatest probleemidest ja tagada doktorantidele seni puuduv sotsiaalne kindlustatus. Sotsiaalmaksuseaduse muudatus toob kaasa täiendava isikustatud sotsiaalmaksu liigi lisandumise maksusüsteemi. Muudatuse kohaselt hakkab riik maksma sotsiaalmaksu isiku eest, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel. Perioodide eest, mil doktorant toetust ei saa, ei maksta ka sotsiaalmaksu. Muudatuste järgselt on doktorandile tagatud sotsiaalmaksuna makstud summade kajastamine riiklikus pensionikindlustuse registris ja nende arvestamine pensioniarvestuses. Eelnõu jõustumisel kuuluvad ka doktoranditoetus ja sellelt makstud sotsiaalmaksusummad vanemahüvitise arvestuse hulka. Ravikindlustuse seadust täpsustatakse tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, et vältida olukorda, mil riik tagab ravikindlustuskaitse doktoranditoetust saavatele doktorantidele nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Sotsiaalkomisjoni 24. septembril algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (731 SE) tühistatakse alaealise raseduse katkestamise piirangud, mis on vastuolus põhiseadusega.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (732 SE) näeb ette seaduse täiendamise:  „Kui metsateatis esitatakse tiheasustusalal kasvava metsa raiete ja oluliste metsakahjustuste kohta, lisatakse metsateatisele metsa asukoha valla- või linnavalitsuse arvamus metsateatise kohta. Valla- või linnavalitsus esitab metsateatise kohta oma arvamuse hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates metsateatise koopia kättesaamisest.” Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) näeb ette säilitada tulumaksumäär 21% ka 2015. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus