Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 11. veebruaril algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (372 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle uus hilinenud maksetega võitlemise Euroopa Liidu vastav direktiiv. Nimetatud direktiivi eesmärk on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate konkurentsivõimet. Direktiivi ülevõtmiseks tehtavate muudatuste, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmise ja võla sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitamise tulemusel peaks maksetega hilinemine muutuma võlgnikule ebamugavamaks, kuna sellega kaasnevad senisest negatiivsemad tagajärjed. See peaks omakorda mõjuma võlgnikule hoiatavalt ja seega ennetama makseviivitusse jäämist. Muudatustega tahetakse parandada võlausaldaja positsiooni. Nende muudatustega tõstetakse võlausaldaja kaitset olukorras, kus võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega hilinenud. Samuti üritatakse näiteks maksimaalsete lubatavate maksetähtaegade regulatsiooni abil kiirendada rahaliste kohustuste täitmist võlausaldaja ees ning üleüldiselt kiirendada Euroopa Liidus rahaliste vahendite liikumist majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 11. veebruaril algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. a protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (373 SE) eesmärk on rahvusvahelise merekeskkonna kaitsmise kohustuse täitmise tagamine nii Eesti jurisdiktsiooni all olevatel merealadel kui Eesti lippu kandvatel laevadel ja õhusõidukitel, mis viibivad väljaspool Eesti merealasid (ei kohaldu sõjalaevadele jt riigi teenistuses olevatele laevadele). ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) reguleerib merekeskkonna reostamise vältimist reostusallikate kaupa, liigitades reostust järgmiselt: reostus, mis pärineb maismaal paiknevatest allikatest, merepõhjas toimuvast tegevusest, süvamerepõhjas toimuvast tegevusest, merre kaadamisest, laevadelt ning reostus, mis pärineb atmosfäärist või levib selle kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Valitsuse 11. veebruaril algatatud muuseumiseaduse eelnõu (374 SE) väljatöötamise tingis vajadus tagada Eesti muuseumide kestlik areng ning siduda muuseumikogudes leiduv ajalooline teadmus paremini tänase ühiskonna vajadustega, tõsta kogumisotsuste ning seeläbi muuseumikogude kvaliteeti, tõhustada museaalide üle arvestuse pidamise süsteemi, teha muuseumides leiduv informatsioon veebis vabalt üldsusele kättesaadavaks, rakendada ka Eestis enamikus Euroopas riikides kasutusel olevat rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi ning korrastada muuseumide omandivorme ja liike puudutavat õigusruumi. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. 

Valitsuse 11. veebruaril algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (375 SE) luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Eelnõu näeb ette ka võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo olud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana. Muudatuse eesmärk on luua olukord, kus kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseeris näiteks riikliku järelevalve käigus kiiruseületamise või tegi videosalvestuse lahtise turvavööga sõidust, saaks olla tõendiallikaks samal ajal menetledes ka väärtegu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Valitsuse 11. veebruaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu (376 SE) eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Eelnev on vajalik seepärast, et vabatahtliku loovutamise kaudu saab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja seeläbi suureneb ühiskondlik turvalisus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Riigikaitsekomisjoni 11. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus“ eelnõu (377 OE) näeb ette lubada kasutada Kaitseväe kuni 15 kaitseväelast  kuni 31. detsembrini 2013 NATO alalise merejõudude grupi SNMG1 (Standing NATO Maritime Group 1) koosseisus ÜRO põhikirja vastavates peatükkides sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 

Riigikogu pressitalitus