Leping jõustub eeldatavasti 1. novembril 2006, juhul kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud.

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud valitsuse 10 mail algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (645 SE) eesmärk on heaks kiita Euroopa põhiseaduse leping (PSL). Dokumendile kirjutati alla Roomas 29. oktoobril 2004. PSL-ile on lisatud 36 protokolli, 2 lisa. Samal ajal kui sõlmiti Euroopa põhiseaduse leping kirjutati alla ka lõppaktile, millele on lisatud PSL-ile tehtavad 49 deklaratsiooni, mis on PSL-i lahutamatud osad. Tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist on Euroopa põhiseaduse leping riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega luuakse riikide liit. PSL-iga loodav Euroopa Liit on Euroopa Liidu lepinguga asutatud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga asutatud Euroopa Ühenduse õigusjärglane. Kuivõrd PSL-i eesmärgiks on muuta varasemad liidu aluslepingud arusaadavamaks, siis konsolideeritakse PSL-iga kõik varasemad aluslepingud üheks dokumendiks ja tunnistatakse kehtetuks kõik liidu ja ühenduse toimimist käsitlevad aluslepingud. Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tingimused jäävad kehtima. Vabariigi Valitsus kiitis PSL-i heaks 21. oktoobril 2004 ning see allkirjastati 29. oktoobril 2004. Eesti nimel kirjutasid lepingule alla peaminister ja välisminister. Leping sõlmiti Euroopa Liidu kõigis ametlikes keeltes, mis on võrdselt autentsed ning see on avaldatud 16. detsembri 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 310. Allakirjutamisele järgneb PSL-i ratifitseerimine liikmesriikide parlamentides. Leping jõustub eeldatavasti 1. novembril 2006, juhul kui kõik liikmesriigid on enne seda esitanud ratifitseerimiskirja Itaalia Vabariigi valitsusele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 11. mail algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (646 SE) teeb võimalikuks sisekaitselise profiiliga kutseõppeasutuste koondumise Sisekaitseakadeemia struktuuriüksusteks. Valitsuse poolt on ette valmistamisel Muraste piirivalvekooli Sisekaitseakadeemiaga liitmine, varem on akadeemiaga ühendatud Väike-Maarja Päästekool ja Politseikool. Eelnõu näeb samuti ette sisekaitsele riikliku koolitustellimuse esitamise, mida siiani tehtud ei ole. Rakenduskõrgkooli seaduse kohaselt saab riikliku koolitustellimuse esitajaks olla üksnes haridus- ja teadusministeerium. Eelnõu kohaselt esitab sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse edaspidi siseministeerium kooskõlastatult haridus- ja teadusministeeriumiga. Eelnõu tunnistab kehtetuks piirangu, millega limiteeritakse rakenduskõrgkoolide võimalusi ühineda. Praegu kehtiva seaduse kohaselt tohib seda teha kuni 1. septembrini 2005. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 11. mail algatatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, täitemenetluse seadustiku, teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) eesmärgiks on sundvõõrandamise menetluse ja haldussuutlikkuse efektiivsemaks muutmine. Seadusemuudatuse tingisid eelkõige probleemid Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisel. Rahandusministeerium esitas valitsuse 3. veebruari 2005 kabinetiistungile ülevaate välisvahendite kasutamisest, mille kohaselt ohustavad Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamist lähiaastatel ühe riskina muuhulgas maade võõrandamise probleemid eelkõige teede-ehituse projektide ettevalmistuse käigus, mistõttu on riiklikke investeeringuid raske adekvaatselt planeerida ning ohtu võib sattuda ka tänaseks Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate projektide elluviimine ettenähtud aja jooksul. Seaduse kehtiv redaktsioon ei võimalda kiiret sundvõõrandamist, mistõttu võib kinnisasjade sundvõõrandamisega kaasnev prognoosimatu ajakulu saada EL kaasfinantseerimise abil elluviidavate projektide puhul tõsiseks riskiks ja takistuseks. Tee-ehitusobjektide EL poolse kaasfinantseerimise määr on reeglina 80-85%. Avalike teede ja raudteede kui suurte riiklike infrastruktuuriobjektide ehitamise vajadus kaalub tugeva avaliku huvina üles üksikisiku huvid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. mail algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus (648 SE) sätestatakse nõuded ja tingimused Eesti raudteevõrgustikule tema koostalitluse arendamiseks üleeuroopalise tava- ja kiirraudteevõrgustikuga. Eelnõu on aluseks kiirraudteevõrgustiku (kiirustele üle 200 km/h) planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel, aga ka vastava raudteeveeremi, allsüsteemide ja komponentide ostmisel või tootmisel. Kuna käesoleval ajal Eestis puuduvad kiirraudteede võrgustikule vastavad raudteeliinid, siis on eelnõus arvestatud nende võimaliku planeerimise, projekteerimise ja rakendamise võimalusega tulevikus kiirraudteede koostalitluse parameetrite alusel. Tavaraudteede süsteemi vastastikuse koostalitluse direktiivi ühtlustamisel meie õiguses on arvestatud direktiivi nõudeid. Samas on jäetud Eesti erilist situatsiooni silmas pidades ka võimalus mitte rakendada direktiivist tulenevaid nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. mail algatatud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (649 SE). Uued Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ühinemiskuupäevaks või võimalikult kiiresti pärast seda välja astuma sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, mille liige on Euroopa Ühendus. See säte arvestab põhimõtet, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist esindab Eestit rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides Euroopa Ühendus. Juba praegu on liidetud Eesti püügivõimalused Euroopa Ühenduse püügivõimalustega, kusjuures Eesti osak määrati NEAFCis tasakaalu põhimõtte alusel. Seda Eestile eraldatud osakut saavad püüda ainult Eesti liputunnistusega kalalaevad. Samuti võib Eesti talle Kirde-Atlandil eraldatud püügivõimalusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetada. Kooskõlas kalanduskoostöö konventsiooni artikliga 21 saab riik konventsiooni denonsseerida selle tema suhtes jõustumise päevast arvates 2 aasta möödumisel, teatades sellest kirjalikult konventsiooni hoiulevõtjale. Kalanduskoostöö konventsiooni hoiulevõtja on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsus. Denonsseerimine jõustub teate hoiuleandmisest arvates 12 kuu möödudes. Seega saab Eesti denonsseerimistaotluse esitada kõige varem 2005. aasta 7. juulil, kuid denonsseerimine jõustub alles 2006. aasta 7. juulil. Kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimine lõpetab ka Eesti osaluse NEAFCis, kus oma liikmesriike esindab Euroopa Ühendus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 12. mail algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (650 SE) pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi kolme kalendrikuu võrra. Seni kehtiva redaktsiooni kohaselt määratakse vanemahüvitis 365 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Eelnõuga pikendatakse vanemahüvitise määramise periood kuni 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Sünnitushüvitisele õigust mitte omanud isikutel pikendatakse eelnõuga vanemahüvitise maksmist lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. Kehtiva redaktsiooni kohaselt määrati neile isikutele vanemahüvitis kuni lapse 11 kuu vanuseks saamiseni. Eelnõus sisaldub rakendussäte, millega reguleeritakse üleminek hüvitise määramise pikendamisele 3 kalendrikuu võrra. Vanemahüvitis määratakse vastavalt 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest või lapse 14 kuu vanuseks saamiseni isikutel, kellel on seisuga 1. jaanuar 2006 õigus vanemahüvitisele. Kolme kuu võrra pikendatakse vanemahüvitise maksmist nii uutele taotlejatele kui ka neile, kellele on vanemahüvitis määratud kehtiva redaktsiooni kohaselt, kuid kuni 1. jaanuarini 2006 on õigus saada vanemahüvitist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni 12. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu (651 SE). Pärast 1. aprillil 2005. aastal toimunud pensionide indekseerimist on keskmine vanaduspension Eestis 2446 krooni. Eelnõuga nähakse ette pensioni baasosa ja aastahinde täiendav tõstmine 2005. ja 2006. aastal ning rahvapensioni määra tõstmine 2005. aastal. Peale nimetatud pensionitõusu on keskmine vanaduspension alates 1. juulist 2005 2726 krooni ja 1. aprillist 2006 3008 krooni. Kokku tõuseb keskmine vanaduspension 2005. aastal 434 krooni, ja 2006. aasta esimesel poolaastal 282 krooni. Rahvapension tõuseb eelnõu järgi kahel aastal kokku 232 krooni. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. mail algatatud Riigikogu otsuse ”Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 kinnitamine” eelnõu (652 OE) koostamise aluseks on Riigikogu 12. märtsi 1997 otsus, kus kiideti heaks Eesti keskkonnastrateegia ning tehti valitsusele ettepanek üldistada viie aasta möödudes keskkonnastrateegia tulemused ning vajadusel strateegiat parandada ja täiendada. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 eelnõu koostamist korraldas keskkonnaministeerium. Uuendamise eesmärk oli viia Eesti keskkonnastrateegia vastavusse Euroopa Liidu 6. keskkonnategevuskavaga, võttes arvesse Eesti kui liikmesriigi eripära, meie inimeste vajadusi ja Eesti majandusvõimaluste muutumist. Eesti keskkonnastrateegia eelnõu määratleb käesoleval kujul Eesti keskkonnavaldkonna tegevuste eesmärgid ja eelistused. Uuendatud keskkonnastrateegia on heaks lähtetasandiks Eesti keskkonnapoliitika edasisel süstematiseerimisel, aitab hoida keskkonnakaitsealase tegevuse Eestis arusaadavana, säilitada eestimaalaste elukvaliteeti, head keskkonnaseisundit ning tagada loodusvarade säästev kasutus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressitalitus