Menetlusse võeti Euroopa Liidu idapartnerluse raames sõlmitud lepingute ratifitseerimise eelnõud
Riigikogu juhatus võttis menetlusse 13 eelnõu.
Valitsuse 8. septembril algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (705 SE). Assotsieerimisleping kujutab endast uut etappi ELi ja Gruusia lepinguliste suhete arengus ning selle eesmärk on edendada poliitilist lähenemist ja majanduslikku integratsiooni ning avada tee edasisele positiivsele lõimumisele. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (706 SE). Assotsieerimislepingu eesmärk on kiirendada Moldova ja ELi poliitiliste ja majandussuhete süvendamist ning Moldova järk-järgulist osalist juurdepääsu ELi siseturule. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjoniks.
Valitsuse 8. septembril algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (714 SE). Assotsieerimislepingu eesmärk on kiirendada Ukraina ja EL-i poliitiliste ja majandussuhete süvendamist ning Ukraina järk-järgulist osalist juurdepääsu EL-i siseturule. Sellele aitab palju kaasa vabakaubanduspiirkonna loomine. Kaubanduse osas on eesmärgiks sõlmida leping, mis viiks kaubanduselt imporditollimaksude kaotamisele EL-i ja Ukraina vahel. Lisaks on assotsieerimisleping Ukraina reformikava aluseks, et aidata kaasa õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja vaba turumajanduse põhimõtete juurdumisele. Reformikavaga on seotud ka EL-i abi Ukrainale ning assotsieerimisleping võimaldab Ukraina partneritel oma abi paremini suunata. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu lisa “Euroopa Ühendused ja nende liikmesriigid – erikohustuste koondloend” ratifitseerimise seaduse eelnõuga (707 SE) kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide, sh Eesti, kaasajastatud teenuste erikohustuste koondloend, mis tuleneb EL-i 2004. a laienemisest ning kokkulepetest WTO mõjutatud liikmetega. WTO-ga liitumisel võtavad riigid siduvaid kohustusi teenustekaubanduse valdkonnas vastavalt WTO teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) sätestatud reeglitele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (708 SE) on seotud Riigikogu poolt 11.juunil 2014 vastu võetud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega muu hulgas antakse laevakinnistusraamatu pidamine üle kohtu registriosakonnalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Laevakinnistusraamat on riiklik register, mis koosneb laevaregistrist ja ehitatavate laevade registrist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (709 SE) muudetakse loominguliste töötajatega töölepingute sõlmimist puudutavaid regulatsioone. Eelnõuga nähakse ette võimalus sõlmida ka tähtajatu tööleping ning seatakse piirang järjestikuste tähtajaliste töölepingute arvule ja/või tähtajalise töösuhte kogukestusele. Siiani on sihtrühma kuuluvates etendusasutustes kõik loomingulised töötajad tööl tähtajalise töölepinguga. Muudatuse järgselt peab etendusasutus sõlmima loomingulise töötajaga tähtajatu töölepingu, kui temaga on varem samas töökohas samalaadse töö tegemiseks sõlmitud 2 järjestikust töölepingut või tähtajalisi töölepinguid vastavalt sõlmitud kollektiivlepingule või muutuvad osa tähtajalisi töölepinguid sätestatud tingimustel automaatselt tähtajatuteks. See muudatus mõjutab etendusasutuse senist töökorraldust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (710 SE). Lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide suhtes, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (711 SE). Protokoll on mitmepoolne keskkonnaleping, mille eesmärk on kaasa aidata muundatud elusorganismide ohutule kasutamisele, teisaldamisele ja käitlemisele, erilise rõhuga nende organismide ohutule piiriülesele veole. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) eesmärk on viia konkurentsiseaduses kasutatud viited Euroopa Liidu õigusaktidele kooskõlla muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusaktide muutmisest. Viide konkreetsele Euroopa Liidu õigusaktile on õigusselguse huvides vajalik, sest vähese tähtsusega abi andmist reguleerib neli erinevat määrust. Lisaks sellele tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed esitada konkurentsiseaduse alusel peetavale riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile (RAR). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. septembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (713 SE) muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), et keelata tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS), et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale. Eelnõuga soovitakse luua tõhusalt toimiv tarbijakaitse regulatsioon, mis piirab võimalusi leppida kokku tarbijakrediidilepingu alusel makstavates tasudes, mida ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt peetakse ebamõistlikult kõrgeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuse eesmärgiks on tarbija kui tsiviilkäibe ja kohtumenetluse nõrgema osapoole huvide ja õiguste kaitse parem tagamine. Muudatusega soovitakse ära hoida võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste vahekohtule ja selle reglemendile allutamise korral. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. septembri esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (715 OE). Majandusaasta koondaruande koosneb järgmistest osadest: tegevusaruanne; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne sh riigieelarve täitmise aruanne; täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuste üksuste kohta; täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne riigi raamatupidamise aastaaruande kohta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (716 OE) näeb ette kutsuda nõukogu liikme kohalt tagasi Ester Tuiksoo ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 8. septembril algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE). 1. juulil 2014. aastal jõustus korrakaitseseadus, mille tõttu leevenesid oluliselt alkoholi tarbimise piirangud avalikus ruumis. Muudatuse eesmärgiks on keelustada alkohoolsete jookide tarbimine teatud piirangutega avalikes kohtades. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus