Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 14. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seaduse eelnõu (560 SE). Kokkuleppe denonsseerimise vajadus tuleneb Balti ühistransiidi ühiskomitee 5. detsembri 2003 otsusest ja asjaolust, et Eesti ühines Euroopa Liiduga. Tolliliit ja tollikoostöö on ELi ainupädevuses. Pärast ühinemist toimib transiit kolmes Balti riigis ja ELis kooskõlas EÜ Nõukogu vastavate määrustega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (
561 SE). Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga. Tolliliit ja tollikoostöö on ELi ainupädevuses. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõul (
562 SE) on kaks eesmärki: esiteks võimaldada väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ning teiseks elektroonilise valve rakendamise võimaluste suurendamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (
563 SE) täiendatakse seaduse sõnastust organisatsiooni nimetusega „Kaitseliit“. Täpsustus on vajalik, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole võimalik kaitselennunduse õhusõidukite registris pidada arvestust ja töödelda andmeid kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Lisaks kaitselennunduse õhusõidukite registrile eksisteerib ka õhusõidukite register, kuhu ei kanta kaitseväe (ja uue sõnastuse kohaselt ka kaitseliidu) ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (
564 SE) eesmärk on muuta isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne. Senine registreerimismenetlus muutub teavitusmenetluseks, mis lõppeb delikaatsete isikuandmete töötlemise lubatavuse korral registreerimisega isikuandmete töötlejate registris. Teavitusmenetluse eesmärk on muuta delikaatsete isikuandmete töötlemiseks õiguse saamine võimalikult lihtsaks ning jagada Andmekaitse Inspektsiooni ressursse otstarbekamalt. Eelnõu teine eesmärk on korrastada õiguslikku regulatsiooni avaliku teabe seaduses, arhiiviseaduses ja riikliku statistika seaduses, likvideerides nii vastavalt ekslikult seaduses sätete dubleerimise kui seaduste rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. Kavandatavad muudatused peaksid looma piisavalt õigusselge olukorra, et rakendada seadust tõlgendamise probleemideta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (
565 SE) sätestab kehtiva seadusega võrreldes eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab eelnõu olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu. Edaspidi hakkab riiklike eksporditagatiste andmisega tegelema sihtasutuse asemel riigi osalusega ekspordi tagamiseks loodav krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja, millele kohaldub kindlustustegevuse seadus, ning uus seadus reguleerib edaspidi ainult ekspordi riikliku tagamisega seotud erisusi. Eespool märgitut arvesse võttes on eelnõu jõustumisel toimuvad muudatused eksporditehingute riiklikul tagamisel sedavõrd suured, et nende jõustamine kehtiva seaduse muutmisega on ebaotstarbekas ning mõistlik on vastu võtta uus ekspordi riikliku tagamise seadus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (
566 SE). Konventsiooni eesmärk on tõhusalt võidelda korruptsiooniga kõigis selle ilmingutes, nii avalikus kui ka erasektoris. Seejuures lähenetakse probleemile mitte kitsalt korruptiivsete tegude kriminaliseerimisega, vaid suurt tähelepanu on pööratud ka korruptsiooni ennetamisele, kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu vältimisele, vara tagastamisele selle päritoluriiki, läbipaistvale ja ausale avalike asjade haldamisele ning riikide koostööle nii õiguse kui ka muude korruptsioonivastaste meetmete arendamise vallas. Kohustuslike sätete kõrval sisaldab konventsioon suuresti soovitusliku iseloomuga meetmeid, mis annab riikidele enam võimalusi seda järgida.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (
567 SE) pikendatakse puude raskusastme tuvastamise tähtaega ning rehabilitatsioonplaani kehtivuse aega. Samuti ühtlustatakse puude raskuastme ja püsiva töövõime kaotuse tuvastamise ning rehabilitatsiooniplaani kestuse tähtajad. Eelnõuga pikendatakse terviseseisundi kirjelduse täitmise aega. Samuti reguleeritakse psüühikahäirega inimestele erihoolekandeteenuste järjepidevat ja paindlikku kättesaadavust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud
riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (
568 SE) eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest, vähendada võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Samuti on eesmärgiks võimaldada Eesti riigile mittevajaliku riigivara võõrandamine või kasutusse andmine seadust kohaldamata, kui valitsusdelegatsioonid või muud pädevad institutsioonid on sõlminud sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. septembril esitatud
Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine” täiendamine” eelnõuga (
569 OE) tehakse ettepanek nimetada komisjoni liikmeks
Kalvi Kõva, kelle volitused Riigikogu liikmena vahepeal lõppesid ja alates 10.juulil uuesti taastusid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 15. septembril algatatud
korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (
570 SE) eesmärgiks on teha vajalikud muudatused lähtuvalt korrakaitseseaduses sätestatud põhimõtetest. Eelnõuga muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15. septembril esitatud
Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (
571 OE). Komisjoni liikmeks
Kadri Simsoni asemele esitatakse
Aivar Riisalu ja asendusliikmeks Aivar Riisalu asemel
Arvo Sarapuu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressitalitus