Koalitsioonierakondade esitatud eelnõu eesmärk on viia ellu kokkulepitud programm.

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. mail algatatud tulumaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) eesmärk on valitsuse koosseisu tegevuse aluseks oleva koalitsioonileppe täitmine tulumaksuga seonduvate punktide osas. Koalitsioonilepe sisaldab tulumaksu osas järgmisi punkte: täiendava tulu maksuvabastuse kehtestamine maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest 1. jaanuarist 2006; tulumaksumäära vähendamine 1% aastas kuni 20%-ni alates 2009 aastast; residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu suurendamine 2000 kroonini kuus alates 1. jaanuarist 2006; füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele eraldatava määra suurendamine 11,8 protsendini brutotulust alates 1. jaanuarist 2006. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu järk-järguline suurendamine (alates 2006. aastast 24 000 kroonini kalendriaastas ehk 2000 kroonini kuus) on juba sätestatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduses, mis võeti Riigikog us vastu 17. detsembril 2003. Seetõttu ei ole maksuvaba tulu suurendamiseks täiendavaid seadusemuudatusi vaja teha. Nimetatud seadus sätestab erinevalt kehtivast koalitsioonilepingust tulumaksumäära vähendamise sammuga 2% aastas kuni 20%-ni alates 2007. aastast, mistõttu tuleb vastavat seaduste muutmise seadust muuta. Lisaks koalitsioonileppele tehakse muudatus, mis tuleneb EL Nõukogu direktiivist hoiuseintresside maksustamise kohta ning sätestab tulumaksuseaduses direktiivi rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Alliku ja Helmer Jõgi 19. mail algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) jäetakse seadusest välja kuupäev, mis sätestab, et akrediteerimisotsuste laienemist sama õppesuuna õppekavade puhul saab taotleda üksnes nende akrediteerimisotsuste puhul, mis on langetatud enne 1. septembrit 2002. Nii ülikooliseaduse kui rakenduskõrgkooli seaduse eesmärk oli topeltakrediteerimist vältida ning võimaldada nö vanas süsteemis registreeritud õppekavade akrediteerimisotsuseid laiendada ka nende õppekavade suhtes, mis on registreeritud pärast Bologna protsessiga liitumise tõttu toimunud kõrgharidusreformi. Õppekavade osas langetatud akrediteerimisotsuste kuupäeva sidumine 1. septembriga 2002 on ebaotstarbekas, sest selline kuupäevaline piirang ei võimalda täita sätte eesmärki. Et akrediteerimisotsuste laiendamise sidumisel enne 1. septembrit 2002 langetatud akrediteerimisotsustega puudub sisuline vajadus, sätestatakse eelnõuga, et õppeasutusel on õigus taotleda õppekava, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 1. juunit 2002, akrediteerimisotsuse laienemist selle kehtivusaja lõpuni ka ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavale, mis on kantud haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi pärast 1. juunit 2002. Selline formuleering võimaldab täita sätte eesmärki ning laiendada nö vanade (enne 1. juunit 2002 registreeritud) õppekavade akrediteerimisotsuseid nö uute (alates 1. juunist 2002) registreeritud õppekavade suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside