Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu.
Valitsuse 16. novembril algatatud tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1087 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiivi nõuded. Muudatuste eesmärk on vähendada tööstuse keskkonnamõju, kehtestades senisest põhjalikumad nõuded nii saasteainete heitele kui ka vee, energia ja muude ressursside kasutamisele. Uued nõuded puudutavad eelkõige 92 kompleksloaga tööstuskäitist, kellel suureneb keskkonnaandmete esitamise ja analüüsimise kohustus ning võib tekkida vajadus täiendavateks investeeringuteks. Alates 2030. aastast viiakse 57 sea- ja linnukasvatuskäitist järk-järgult seniselt kompleksloalt üle lihtsamale keskkonnaloale ja Euroopa Liidu ühtsetele käitamisreeglitele. Samal ajal laienevad nõuded ka osale väiksematest kasvatuskäitistest. Regulatsioon hakkab hõlmama ka uusi tööstustegevusi, näiteks suuremahulist akude ja vesiniku tootmist ning metallimaakide kaevandamist ja töötlemist. Muudatused rakenduvad etapiviisiliselt. Eelnõu keskendub Euroopa Liidu nõuete ülevõtmisele, riigisisesed halduskoormust vähendavad muudatused menetletakse eraldi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 16. novembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1088 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse ja kiirendatakse keskkonnalubade menetlemist, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning ajakohastatakse keskkonnatasude regulatsiooni. Keskkonnaloa taotluse nõuetele vastavust tuleb edaspidi hinnata 21 päeva jooksul ning nõuetekohase taotluse korral anda luba üldjuhul 90 päeva jooksul. Samuti vähendatakse lubade taotlemisel nõutavate andmete hulka. Veisekasvatuses asendatakse senised kompleksload lihtsamate keskkonnalubadega, mis vähendab 92 ettevõtte halduskoormust. Lisaks täpsustatakse keskkonnatasude arvestamise ja deklareerimise korda ning isikuandmete avalikustamist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnalubade menetlemise uus kord jõustub 1. oktoobril 2027. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 16. novembril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1089 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi parandusõiguse direktiiv, mille eesmärk on soodustada toodete parandamist ja pikendada nende kasutusiga. Selleks muudetakse võlaõigusseadust ja tarbijakaitseseadust.
Peamise muudatusena kehtestatakse tootjatele kohustus parandada teatud tooteid ka pärast seda, kui tarbijal ei ole enam müügilepingust tulenevat nõudeõigust. Parandamine ei pea olema tasuta ning kohustus puudutab üksnes direktiivis loetletud tooteid, näiteks külmikuid, pesumasinaid, kuivateid ja kohtkütteseadmeid. Parandamiskohustuse ulatus sõltub ELi õigusaktides sätestatud nõuetest, eelkõige varuosade kättesaadavusest.
Lisaks saavad parandusteenuse osutajad kasutada ühtset ELi parandusteabe vormi, et anda tarbijatele teavet oma teenuste kohta. Euroopa Komisjon loob ka ühise parandamisplatvormi, millega seoses tuleb Eestis määrata riiklik kontaktpunkt.
Eesti on direktiivi ülevõtmise tähtaja ületanud ning Euroopa Komisjon on alustanud rikkumismenetlust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 16. novembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1090 SE).
Eelnõuga võetakse Eestis kasutusele Euroopa puuetega inimese kaart ja Euroopa puuetega inimese parkimiskaart, mis asendavad senised Eesti kaardid. Uued kaardid võimaldavad puuetega inimestel kasutada teistes Euroopa Liidu riikides seal kehtivaid soodustusi, eritingimusi ja parkimisõigusi samadel tingimustel kohalike elanikega. Samuti saavad teiste liikmesriikide kaardiomanikud kasutada Eestis puuetega inimestele ettenähtud soodustusi. Euroopa puuetega inimese kaardi väljastab Sotsiaalkindlustusamet tasuta digitaalselt ning inimese soovil ka füüsilisel kujul. Edaspidi hakkab amet väljastama ka parkimiskaarte, millega seni tegelesid kohalikud omavalitsused. Parkimiskaardi saamise tingimused ja sellega kaasnevad õigused ei muutu. Lisaks laienevad mõned ühistranspordi- ja muuseumisoodustused puuetega inimestele ning nende saatjatele.
Muudatused jõustuvad 1. juunil 2028. Senised Eesti puuetega isiku kaardid kehtivad neile märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Praeguseid parkimiskaarte saab kasutada kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid hiljemalt 1. detsembrini 2029 tuleb need asendada uute Euroopa parkimiskaarditega. Muudatused puudutavad ligikaudu 100 000 puuetega inimest ning nende eesmärk on lihtsustada nii asjaajamist Eestis kui ka reisimist Euroopa Liidus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 16. novembril algatatud veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1091 SE).
Eelnõu eesmärk on suurendada joogivee ohutust ja vähendada riski, et veetorudest, segistitest ja muudest joogiveega kokkupuutuvatest toodetest satuks vette tervisele ohtlikke aineid või mikroobe. Selleks hakkavad alates 31. detsembrist 2026 kehtima Euroopa Liidu ühtsed hügieeninõuded, millele tootjad ja müüjad peavad tagama oma toodete vastavuse. Eestis hakkab nõuete täitmise üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Olemasolevaid veesüsteeme ümber ehitama ei pea, kuid uued paigaldatavad tooted peavad nõuetele vastama. Lisaks saab Terviseamet edaspidi hinnata joogiveega seotud riske ka suurtes tehastes ja tööhoonetes ning vajaduse korral nõuda täiendavaid veeanalüüse. Samuti täpsustatakse joogiveehaarete asukohaandmete kaitset ja lihtsustatakse ühisveevärgi puurkaevude kasutuslubade menetlemist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 16. novembril algatatud avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse (agendikood) eelnõu (1092 SE).
Eelnõuga luuakse õiguslik alus AI agendikoodi kasutuselevõtuks. Agendikood on inimesega seotud unikaalne kood, mis võimaldab tuvastada, millal tegutseb inimese nimel tehisintellekti agent. See aitab tagada selliste toimingute läbipaistvuse, turvalisuse ja vastutuse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 16. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Multilateraalse Investeeringute Tagamise Agentuurile Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks” eelnõu (1093 OE).
Eelnõuga tehakse Riigikogule ettepanek anda Maailmapanga Gruppi kuuluvale Multilateraalsele Investeeringute Tagamise Agentuurile (MIGA) 10 miljoni euro suurune riigigarantii Ukraina ülesehitamise ja majanduse toetamiseks.
Eesti võtab enda kanda osa MIGA Ukrainaga seotud tagatiste riskidest, et võimaldada suuremas mahus välisinvesteeringuid ja kaubanduse rahastamist. See aitab ettevõtetel sõja ajal tegevust jätkata, töökohti säilitada ja uusi investeeringuid teha ning parandab ka Eesti ettevõtete võimalusi Ukrainas tegutseda.
MIGA pakub investoritele ja laenuandjatele kaitset poliitiliste ja sõjariskide vastu, mida Ukrainas on erakindlustajatelt keeruline saada. 2026. aasta juuniks oli MIGA andnud Ukrainale alates täiemahulise sõja algusest 573 miljoni USA dollari ulatuses uusi tagatisi. Projektid valib ja tagatisi haldab MIGA. MIGA ei ole seni Ukrainaga seotud tagatiste alusel väljamakseid teinud.
Riigikogu otsus on plaanis vastu võtta 2026. aastal ning leping allkirjastada 28.–29. jaanuaril 2027 Tallinnas toimuval Ukraina ülesehituskonverentsil. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Õiguskomisjoni 16. novembril algatatud vangistusseaduse § 31¹ muutmise seaduse eelnõu (1094 SE).
Eelnõuga viiakse vangistusseaduses Interneti kasutamisega seotud sätted kooskõlla põhiseadusega.
Muudatuse peamine mõju seisneb kinnipeetavate interneti vahendusel teabele juurdepääsu võimaluste laiendamises. Võrreldes kehtiva korraga saavad kinnipeetavad juurdepääsu senisest suuremale hulgale veebilehtedele, rakendustele ja internetipõhistele teenustele, mis võimaldab neil iseseisvamalt ja vahetumalt saada õigusteavet, avaliku võimu tegevust käsitlevat teavet ning muud vangistuse täideviimise ja taasühiskonnastamise seisukohalt vajalikku teavet. Seeläbi paraneb kinnipeetavate võimalus teostada oma õigusi ja valmistuda vabanemiseks ja ühiskonda naasmiseks. Internetile juurdepääsu laiendamisega kaasnevaid julgeoleku- ja väärkasutuse riske maandatakse vanglateenistuse järelevalve ning interneti kasutamisele kehtestatud tingimuste ja piirangutega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
13 Riigikogu liikme 16. novembril algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1095 SE).
Eelnõuga muudetakse jahiseadust, et luua õiguslik alus pruunkaru piirkondlike küttimiskvootide kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Muudatuse kohaselt jäetakse pruunkaru jahiseaduses välja nende liikide loetelust, kelle küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet. Pruunkaru küttimismahtu võib edaspidi kehtestada piirkondliku kvoodina, lähtudes parimast kättesaadavast teaduslikust teabest, piirkondlikust ohjamisvajadusest ning nõukogu vastava direktiivis sätestatud tingimustest.
Eelnõu ei muuda jahiseaduses sätestatud jahilubade andmise korda ega Keskkonnaameti võimalust anda erandlube konkreetsete kahjustus- või ohuolukordade lahendamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et seaduse eesmärk on luua täiendav õiguslik võimalus ennetada ja vähendada inimese ja karu vahelisi konflikte, sealhulgas karude põhjustatud kahjusid, piirkondades, kus karude suur arvukus ja asustustihedus suurendavad selliste konfliktide tekkimise riski ning senised üksikjuhtumipõhised meetmed ei ole piisavad. Seejuures tuleb tagada pruunkaru populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimine ja Euroopa Liidu loodusdirektiivist tulenevate nõuete täitmine. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 16. novembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1096 SE).
Eelnõu näeb ette tunnustada kehtetuks mootorsõidukimaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Kultuurikomisjoni 17. novembril algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (1097 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust, täiendades Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute ja välisliikmete valimise aluseid. Eelnõuga täpsustatakse kirjandus- ja kunstitegelaste akadeemikuks valimisel Eesti kodakondsuse nõuet, lisatakse võimalus valida akadeemikuks Eesti kodanikke, kellel on väljapaistvaid saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas ning laiendatakse välisliikmete valimise aluseid kirjanduse, kunsti, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 17. novembril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1098 SE).
Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist sidudes parlamenditöös osalemine töötasu ja hüvitiste maksmisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Katrin Kivivare algatatud kollektiivse pöörduminse „Hooldustöötaja väärib väärikat palka“ ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.