Tasuta koolilõuna on ettenähtud kõikidele põhikooli õpilastele.

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud sotsiaalkomisjoni 30. mail algatatud Riigikogu otsuse ”Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (661 OE) näeb ette nimetada Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Toomas Teini asemel Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni 30. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) eesmärk on anda tööandjatel võimalus katta ilma erisoodustusmaksu maksmata töötajate tasemekoolituse, spordiga tegelemise ja tervishoiu kulusid ning seeläbi aidata kaasa, töötajate haridustaseme tõstmisele, nende tervise hoidmisele ja sportlike eluviiside edendamisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (663 SE) ülesandeks on luua tööandjatele ja töövõtjatele parem võimalus investeerida tervisesse. Kehtiva tulumaksuseadus annab loetelu tuludest, mida tulumaksuga ei maksustata. Juba praegu on loetelus kulutused, mida tööandja on teinud töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks. Eelnõuga antakse tööandjatele võimalus mitte tasuda tulumaksu ka kulutustelt, mis on tehtud tööandja poolt töötaja või teenistuja tervisele ja raviks kui kulutused ei ületa töötajatele või teenistujatele kalendrikuu jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summat juhul, kui nende kulutuste tegemises on kokku lepitud kollektiivlepingus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni 30. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE) eesmärk on sätestada riiklike peretoetuste seaduses seni seitset või enamat last kasvatava pere vanema toetusele samalaadne toetus alates kuuendast lapsest ning samaaegselt tagada toetust saavatele vanematele pensioni- ja ravikindlustus. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suureneb toetust saavate perede ring ligikaudu 304 pere võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE) eesmärgiks on reguleerida seadusega zoonooside seire korraldamise põhimõtted kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga. Reguleeritakse zoonooside seire ning toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilise uurimise alused. Samuti täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni teavitamist Eestis loomataudide diagnoosimise ja zoonooside esinemuse tendentside kohta. Uute mõistetena võetakse kasutusele mõisted zoonoosne haigusetekitaja, zoonooside seire, ravimresistentsus ja toidutekkeline haiguspuhang ning täpsustatakse zoonoosi mõistet. Zoonooside seire ning toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise korraldamisel nimetatakse pädevaks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet, kes teeb sööda osas koostööd Taimetoodangu Inspektsiooniga ning toidu ja inimestel levivate nakkushaiguste epidemioloogia osas koostööd Tervisekaitseinspektsiooniga. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE) eesmärgiks on korrastada Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsiooni struktuuri saavutamaks kontroll malevate majandustegevuse üle, samas säilitades ka malevate vajaliku majandusliku iseseisvuse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud töö- ja puhkeaja seaduse ning mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) on välja töötatud selleks, et täpsustada tööinspektsiooni järelevalvepädevust ja sellega seonduvalt Eesti reederite kohustusi, sätestada tervisekaitseinspektsiooni asjakohane järelevalvepädevus ning tööinspektsiooni, tervisekaitseinspektsiooni ja Veeteede Ameti laevade kontrollimisel tehtava koostöö alused ning laeva kapteni kohustus võimaldada valveaja kestel edasilükkamatute töödega hõivatud laevapere liikmele tööde tegemiseks kulunud ajaga võrdse pikkusega lisapuhkeaeg. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Keskkonnakomisjoni 31. mail algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE) näeb ette probleemtoodete registri loomise, mis on vajalik erinevate probleemtoodete tootjatest ja nende tootja vastutusega seotud kohustuse täitmisest ülevaate saamiseks. U us sõnastus täpsustab ka kohalikele omavalitsuste võimalusi täita kohalike omavalituste seadusest tulenev ülesanne – korraldatud jäätmevedu – kohalike omavalitsuste koostöö kaudu, kuna kehtivas sõnastuses on selline funktsioonide üleandmise võimalus olnud erimeelsuste allikaks. Pakendiseaduse täiendused vabastavad tiheasustusaladel paiknevad väiksemad müügikohad (ennekõike kioskid, tanklad jt.) tagatisrahaga maksustatud pakendi vastuvõtu kohustusest, kuivõrd see on osutunud paljudel juhtudel tehniliselt keeruliseks. Ühtlasi täpsustakse tagatisrahaga pakendi tagastamise nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 31. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) eesmärgiks on tagada koolilõuna kättesaadavus suuremale hulgale põhi- ja kutsehariduse omandajatele. Seega laiendatakse oluliselt koolilõuna toetuse saajate hulka – põhihariduse tasemel kõigile õpilastele ning keskhariduse tasemel nii põhi- kui keskhariduse baasil kutsehariduse omandajatele. Muudatuse kohaselt toetatakse senise 1.- 4. klassi õpilaste asemel kõigi põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmist selleks riigieelarves ettenähtud vahenditega. Koolilõuna kulude katmiseks eraldatava toetuse jaotamise korra ning koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Õiguskomisjoni 31. mail algatatud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) näeb ette tõsta kohtutäituri tasusid. Kui kehtivas seaduses on kohtutäituri tasumäär näiteks 1000 kroonise nõude puhul 250 krooni, siis eelnõu kohaselt tõuseks tasumäär 400 kroonini. 10000 kroonise sissenõude puhul tõuseks kohtutäituri tasumäär seniselt 700 kroonilt 2200 kroonini ja 40 000 kroonise nõude pealt tõuseks kohtutäituri tasumäär seniselt 2200 kroonilt 6920 kroonini. 100000 krooniselt nõudelt on tasumäär praegu 3700 krooni, eelnõu kohaselt oleks see aga 10,5% ehk 10500 krooni. 9 miljoni krooni suuruse summa pealt moodustab kohtutäituri tasu praegu 62000 krooni, eelnõu kohaselt oleks see aga 4% ehk 360000 krooni. Samuti tõuseb varalise karistuse mõistmiseks vajalike andmete kindlakstegemise eest makstav tasu ja muutuvad hagi tagamise eest makstavad tasud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressitalitus