Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus seaduse ja otsuse eelnõu. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (504 SE) eesmärk on lükata edasi seadustiku üldosa jõustumise tähtaeg. Sellest tulenevalt tehakse muudatused sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvasse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse ja siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvasse turvaseadusesse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv tarbija õiguste kohta. Sisuliselt luuakse kõnealuse direktiiviga uus väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioon, mis lähtub maksimumharmoneerimise printsiibist. See tähendab, et liikmesriigid ei tohi säilitada ega vastu võtta sätteid, mis erinevad direktiivis sätestatust. Sama valdkonda puudutavad direktiivid, mis lähtuvad minimaalse ühtlustamise printsiibist, tunnistatakse kehtetuks. Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. Seda eelkõige väljaspool äriruume sõlmitava lepingu ja sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul. Teine olulisem muudatus puudutab tarbija taganemisõigust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) eesmärk on ühtlustada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid Euroopa Liidus alates 1. jaanuarist 2015 kehtivate nõuetega. Samuti sätestada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) eesmärgiks on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Eelnõuga viiakse alates 1. jaanuarist 2014 arvestuse pidamine maksukohustuslaste registrisse tekkivate nõuete üle, mis tulenevad Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavatest kohtumenetlustest, samuti Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevatest nõuetest. Viidatud asutused saavad andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellega antakse neile vajalikul määral juurdepääsu õigus maksusaladusele. Nad jäävad nõuete haldajaks ja sissenõudjaks, st edastab tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sissenõudmist ei anta maksu- ja tolliameti pädevusse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (508 SE) üheks eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimiv süsteem sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks, et hõlbustada Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude (eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi poolt tuvastatud juhtumite) menetlemist. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Valitsuse 14. oktoobril algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (509 SE) tuleneb EL direktiivist. See sätestab miinimumnõuded, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu. Direktiivi peamine eesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Teiselt poolt, et kõnealustele isikutele on kõigis liikmesriikides kättesaadavad minimaalsed hüved. Muudatused aitavad piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate edasiliikumist ühest liikmesriigist teise, kui liikumise põhjuseks on üksnes õiguslike raamistike erinevused. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu majanduskomisjoni 15. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (510 OE) näeb ette, et seoses nõukogu liikme Mart Laari volituste lõppemisega alates 13. juunist 2013 nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Reet Roos. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus