Valitsuse 15. juunil algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid vastavalt Euroopa Liidu uuele tarbijakrediidi direktiivile. Muudatuste eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, ennetada ülelaenamist ning viia regulatsioon kooskõlla turu arengute ja digiüleminekuga. Samal ajal luuakse krediidiandjatele ühtsemad konkurentsitingimused kogu Euroopa Liidus.
Olulise muudatusena laieneb tarbijakrediidi regulatsioon ka nn „osta nüüd, maksa hiljem“ ehk tasuta krediidilepingutele. Edaspidi peavad selliste teenuste pakkujad hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.
Muudatustega võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning täpsustatakse krediidivõime hindamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.
Eelnõu mõjutab eelkõige krediidiandjaid, kes peavad kohandama oma IT-lahendusi, protsesse ja dokumentatsiooni uute nõuetega vastavusse viimiseks. Tarbijate jaoks tähendab muudatus suuremat läbipaistvust, paremat kaitset ja teadlikumaid laenuotsuseid. Samuti täpsustatakse maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tegelike kasusaajate andmete läbipaistvuse säilitamiseks“ eelnõu (952 OE).
Lähtudes vajadusest tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning toetada korruptsiooni, rahapesu ja varjatud huvide vastast võitlust, tehakse valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust avalikkuse eest salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse tagamiseks“ eelnõu (953 SE).
Lähtudes vajadusest tugevdada avalikkuse usaldust riigi osalusega äriühingute juhtimise vastu ning ennetada huvide konflikte avaliku vara valitsemisel tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada vajalikud õigusaktide muudatused, millega kehtestatakse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmetele kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioonid ning tagatakse nende avalikustamine seaduses sätestatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted” eelnõu (957 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid Euroopa Liidu vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides” eelnõu (965 OE).
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides.
Otsuse eelnõu seab selge fookuse koolides nutiseadmete kasutamise kohta. Juba täna on väga suur hulk Eesti koole piiranud nutiseadmete kasutamist koolides, aga selle rakendamine ei ole olnud ühtlane. Samas uuringud näitavad ja kinnitavad, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikaitsekomisjoni 17. juunil algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE).
Eelnõu näeb ette jalaväemiinide veo lubamise, kuivõrd Eesti on juba eelmise aasta lõpus jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkunud.
Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks strateegilise kauba seaduse säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.
Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib käivitada teadaolevalt sel sügisel jalaväemiinide tootmise.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 17. juunil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE).
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna riigipoolseks toetuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seaduseelnõu ebaregulaarset sissetulekut saavatele loovisikutele ravikindlustuse tagamiseks rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel” eelnõu (966 OE).
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse loovisikutele, kelle sissetulek on oma olemuselt ebaregulaarne, kuid kelle töö eest on sotsiaalmaks tegelikult tasutud.
Probleem puudutab eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid – kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töö ei toimu tavapärase igakuise palgasuhte alusel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
52 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE).
Eelnõu eesmärk on suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut, võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse, ja luua õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.
Eelnõu ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Isamaa fraktsiooni 17. juunil algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964 SE).
Eelnõus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.
Olulisemad muudatused puudutavad platvormitööd tegevatele isikutele keelenõuete kehtestamist. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Huvikooli seaduse muudatusega sätestatakse, et õppetöö huvikoolis toimub eesti koolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
8 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE).
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja metsanduse reformikava, mille eesmärgiks on Eesti metsade väljatoomine madalseisust.
Eelnõu esitamine on ajendatud meie metsade majandamisel selgunud probleemidest: metsade üleraie, metsatööstuse mahupõhine areng ja vähene väärindamine, metsade elurikkuse vähenemine, metsade muutumine süsiniku sidujast heitjaks, metsa kui identiteedielemendi ümber tekkinud kriis, raskused rohevõrgustiku toimimise tagamisel ja kogukonnametsade majandusmetsadena raiumise vastuolu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
17 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE).
Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses kaks sisulist muudatust. Esiteks muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
10 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE).
Eelnõu näeb ette, et tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 17. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE).
Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära 24 protsendilt 9 protsendile. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu. Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 17. juunil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE).
Eelnõu eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid.
Seletuskirjas märgitakse, et toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja paljulapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 17. juunil algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse (tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE).
Eelnõuga täiendatakse riigikaitseseadust sättega, mille kohaselt on rahuajal tuumarelvade Eesti Vabariigi territooriumile toomine, seal hoidmine või muul viisil Eesti Vabariigi territooriumil viibimine lubatud üksnes Riigikogu otsuse alusel ja vastavas otsuses sätestatud tingimustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 18. juunil algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE).
Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Liidu vastavat määrust, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel. Sellega võimaldatakse kaubaveoandmete esitamine ja vastuvõtmine digitaalsel kujul, vähendatakse paberdokumentide kasutamist ning toetatakse transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 18. juunil algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE).
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule. Selleks täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Lisaks viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 18. juunil algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE).
Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud.
Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Korruptsioonivastase erikomisjoni 18. juunil algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE).
Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks töökoha vahetusel, kui eelmisel töökohal saadud oskusteave, kontaktid, jne mõjutavad oluliselt uuel positsioonil tehtavaid otsuseid, toiminguid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel” eelnõu (977 OE).
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel. Eesmärk on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajalikku vaimse tervise abi enne kriitilise seisundi või erakorralise abi vajaduse tekkimist, ning pakkuda lapsevanematele praktilist tuge laste digikeskkonna kasutuse piiramisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seederi 18. juunil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE).
Eelnõu kohaselt tugevdatakse Eestis parlamentaarset kontrolli, laiendades praegu kehtivaid Riigikogu uurimiskomisjonide õigusi Riigikogu erikomisjonidele ning tõhustades Riigikogu uurimis- või erikomisjoni töö takistamise eest karistamise võimalust. Riigikogu uurimis või erikomisjonile teadvalt valeteabe esitamine muudetakse karistatavaks karistusseadustiku alusel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 18. juunil algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (982 SE).
Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse ja sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 18. juunil algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE).
Eelnõu eesmärk on suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 292 eurolt 350 euroni kalendriaastas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
8 Riigikogu liikme 18. juunil algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE).
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks.
Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga – üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse.
Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti keskerakonna fraktsiooni 18. juunil algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõu (975 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett, mille eesmärk on parandada perede, eriti lastega perede, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet ning aidata kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 18. juunil algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE).
Eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt.
Muudatuse eesmärk ei ole laiendada hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise aluseid, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni, tuues seaduses sõnaselgelt välja võimalikud rikkumised, mille mõju tuleb hääletustulemuste hindamisel arvesse võtta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi ja Priit Sibula 18. juunil algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE).
Eelnõu eesmärk on parandada viljatusravi kättesaadavust, arvestades meditsiini arengut ning sünnitusea kasvu.
Praegu on Tervisekassa poolt tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40aastastele naistele. Eelnõuga tagatakse, et viljatusravi oleks tasuta ka vanematele kui 40aastastele naistele, juhul kui raviga on alustatud enne 40aastaseks saamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed riikliku elatisabi süsteemi tugevdamiseks ja elatisvõlgnevuste tõhusamaks sissenõudmiseks“ eelnõu (976 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tugevdada riiklikku elatisabi süsteemi ning töötada välja täiendavad meetmed elatisvõlgnevuste tõhusamaks sissenõudmiseks.
Eelnõu eesmärk on tagada lapse parem majanduslik kaitse olukorras, kus elatist maksma kohustatud vanem jätab oma kohustuse täitmata ning vähendada lapsega koos elava vanema koormust elatise väljanõudmisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.