Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 22. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsetel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis ja Süürias” eelnõu  (1100 OE), mis näeb ette kasutada Eesti kaitseväe staabiohvitsere, kuni 5 kaitseväelast, ÜRO poolt juhitavatel rahutagamismissioonidel UNIFIL Liibanonis ning UNTSO Iisraelis ning Süürias tähtajaga kuni kaks aastat, alates staabiohvitseride lähetamisest missioonipiirkonda. Selleks, et Eesti kui ÜRO liikmesriik saaks tõhusalt ja edukalt teostada oma poliitilisi eesmärke organisatsiooni raames, on vajalik osaleda oma võimaluste kohaselt ka organisatsiooni rahualgatustes. Rahvusvahelise kogukonna liikmena ja ÜRO liikmesriigina lasub Eestil õiguste kõrval ka kohustus aidata kaasa ÜRO jõupingutustele rahu tagamisel kriisipiirkondades. Eesti ohvitseride lähetamine aitaks süvendada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel piirkonnas. Stabiilsuse loomine konfliktidest laastatud Lähis-Ida regioonis on Eesti otsene julgeolekuhuvi. Kuigi ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil osalevad Eesti kaitseväelased juba 1997. aastast, siis seni on neid käsitletud kui staabiohvitsere, kelle lähetamiseks ei ole Riigikogu poolset mandaati vaja. Kuid Iisraeli-Hezbollah konflikti eskaleerumine 2006. aastal näitas, et ka UNTSO missioon asub konfliktiohtlikus piirkonnas ning seetõttu tuleb UNTSO-sse suunatud staabiohvitsere käsitleda kui sõjalisele missioonile saadetud kaitseväelasi, mistõttu on neile vaja ka Riigikogu mandaati. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressitalitus