Riigikontrolli õigusi laiendatakse kohalike omavalitsuste kontrollimiseks.

Riigikogu juhatuse otsuse alusel menetlusse võetud valitsuse 4. aprillil algatatud riigikontrolli seaduse ja kohaliku omavalituse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõus (614 SE) tehakse ettepanek laiendada riigikontrolli majanduskontrolli õiguseid kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes sõltumata sellest, kas tegu on riigi või munitsipaalvaraga. Viimase osas piiratakse kontrolli ulatust siiski üksnes õiguspärasuse kontrolliga, tagamaks kavandatava regulatsiooni kooskõla Põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud ühisveevärgi ja ””kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE). Kehtiv seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi asjaomased õigused ja kohustused. Seaduse muutmise eesmärk on kooskõlastada seadus teiste kehtestatud õigusaktidega täpsustades definitsioone ja andes täpsemad kohustused kohalikule omavalitsusele ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskirjade ning ühisveevärgi ja ””kanalisatsiooni arendamise kavade koostamiseks. Lisaks täpsustatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni liitumise tasu ja teenuse hinna kujunemist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (616 SE). Bologna protsessiga liitumisega seoses toimunud üleminekul 4-aastase nominaalkestusega kõrghariduse esimese astme õppekavadelt valdavalt 3-aastastele õppekavadele tekkis olukord, kus 4-aastaste kavade akrediteerimisprotsessi suunatud ressursid ei oleks ennast täiel määral õigustanud, sest akrediteerimisotsuseid ei saanud üle kanda nende õppekavade sisuliste õigusjärglastena registreeritud 3-aastase nominaalkestusega õppekavadele. See oleks aga tähendanud õppekavade suure sisulise kokkulangevuse tõttu põhimõttelist topeltakrediteerimist. Käesoleval hetkel on selge, et kõiki esitatud taotlusi ei ole siiski 1. jaanuariks 2003. a esitatud, õppekavade topeltakrediteerimine on aga endiselt ebaotstarbekas. Et ülekandmise taotluste esitamise tähtaja sidumisel just 1. jaanuariga 2003 puudub sisuline vajadus, jäetakse eelnõuga nii ülikooliseaduse § 55 lõikest 3 kui rakenduskõrgkooli seaduse § 32 lõikest 12 välja sõnad ”2003. aasta 1. jaanuarini”. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE). Eelnõu ettevalmistamise peamiseks põhjuseks on vajadus viia see kooskõlla uute Euroopa Liidu õigusaktidega, mille eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine, sotsiaalsed tagatised ja vedajatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Liiklusseaduse muutmine on vajalik EÜ Nõukogu määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku rakendamiseks alates 4. augustist 2005. a. Konkreetseid õiguslikke aluseid vajavad sõidumeeriku toimimiseks ettenähtud kiipkaartide andmisega seotud toimingud, sellise sõidumeeriku abil salvestatud andmete kasutamine, säilitamine ja kontrollimine. Samuti on vaja seaduse alusel sätestada juhtide tööaega käsitleva uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastavad nõuded. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (618 SE). Konventsiooniga ühinedes saab Eesti ka Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni liikmeks. Konventsiooniga ühinemisel näitab Eesti oma kuulumist tunnustatud mereriikide hulka. Samuti tuleb arvestada, et enamik maailma riike ja suurem osa meie lähinaabritest (Vene Föderatsioon, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra) on konventsiooniga ühinenud. Eesti ühinemine konventsiooniga annab võimaluse lahendada võimalikud merendusalased erimeelsused teiste riikidega konventsiooni alusel. Konventsioon on väga oluline rahvusvaheline õigusakt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil esitatud Riigikogu otsuse Eesti säästva arengu riikliku strateegia ”Säästev Eesti 21” kinnitamine eelnõu (619 OE). Strateegia koostamise tingis vajadus luua üldine raamistik riigi eri valdkondade kooskõlaliseks ja tasakaalustatud arenguks ning määratleda üldised pikaajalised arengueesmärgid ja tegutsemissuunad. Rahvusvahelises kontekstis on Säästev Eesti 21 heakskiitmine ja elluviimine vajalik Eesti aktiivseks osalemiseks rahvusvaheliste arenguprotsesside kujundamises. Strateegia rakendamise ja aruandlusega täidab Eesti sarnaselt teiste riikidega Euroopa Liidu ja ÜRO tasandil seatud kohustusi (Euroopa Liidu Lissaboni, Göteborgi ja Cardiffi protsessid näevad ette riigi majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkondade arengute seostamist ning iga-aastast aruandlust seatud eesmärkide täitmisest; 2002. a Johannesburgi tegevuskava kohaselt peavad kõik maailma riigid ja piirkonnad 2005. aasta kevadest andma aru pikaajaliste arengustrateegiate rakendamistulemustest). Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Jarno Lauri, Koit Prantsu, Jaanus Marrandi, Mart Nuti ja Ela Tomsoni 4. aprillil algatatud Euroopa parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE). Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus täpsustada valimisagitatsiooni ja ””reklaami reeglistikku keelustades poliitilise välireklaami aktiivse valimisagitatsiooni perioodil, andes samas kohalikele omavalitsustele õiguse määrata kohad ja tingimused, kus erakonnad ja üksikkandidaadid saaksid võrdsel alusel oma platvormi tutvustada. Viimastel aastatel on erakondade kulutused valimiskampaaniatele kasvanud ulatuseni, mis on tekitanud etteheiteid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus