Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

52 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja sellelaadsete juhtumite tulevikus vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks” eelnõu (88 OE).

Komisjoni eesmärgiks seatakse selgitada välja AS-i Tallinna Sadam juhtkonnas toime pandud korruptsiooni sisu, seda soodustanud asjaolud ning selle mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Samuti analüüsida seda toimunud korruptsiooni ning sõnastada järeldused selle põhjuste ning seda soodustanud asjaolude kohta; esitada ettepanekud, milliseid normitehnilisi, poliitilisi või kaadrimuudatusi oleks vaja teha, selleks et tulevikus vältida analoogilisi korruptsioonivõimalusi riigile äriühingutes, mis kas täiesti või osaliselt kuuluvad Eesti riigile. Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 1. maiks 2016, mille järel tema volitused lõpevad. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). 

Eelnõu eesmärk on täpsustada Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö (ENI) raames elluviidava piiriülese koostöö programmi reeglistikku, et luua alused ENI programmi rakendamiseks Eestis.

Eelnõuga nimetatakse, millised asutused või isikud täidavad programmi rakendamise ülesandeid. Rahandusministeerium hakkab täitma programmi korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid. Eelnõuga antakse riigihalduse ministrile õigus volitada eraõiguslikku juriidilist isikut täitma halduslepinguga ühise tehnilise sekretariaadi ülesandeid. Samuti nähakse ette, et riigihalduse minister võib määrata projektide esmatasandi kontrolli täitva valitsusasutuse ning nimetada ühise seirekomitee liikmed (kes otsustavad, milliseid projekte rahastada) ning audiitorite rühma Eesti liikmed.

Valitsus kiitis heaks Euroopa Komisjonile esitamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülene koostööprogrammi „Eesti-Vene programm 2014–2020“. Programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut ning edendada koostööd sotsiaalmajandusliku sidususe parendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades regioonide olemasolevat potentsiaali ning vastates ühistele väljakutsetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses (80 SE).

Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine.

Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab selleks kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses samuti õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (menetlustingimuste direktiiv) ning millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv).

Eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele. Tagatakse rangemad nõuded rahvusvahelise kaitse menetlusele ning suurendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale antavaid tagatisi.

Eelnõu määrab kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu ja kinnipidamise miinimumtingimused. Kehtestatakse direktiivist tulenev kohustus tuvastada rahvusvahelise kaitse taotleja võimalikud erivajadused ja need fikseerida. Neid erivajadusi tuleb kogu rahvusvahelise kaitse menetlemise jooksul arvestada, võimaldades taotlejale eritingimustele vastavat abi või toetust. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE).

Eelnõu ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks.

Eelnõuga piiratakse olulisemate muudatustena väetiste laotamise aega sügisel. Kui seni on keelatud üldjuhul väetiste laotamine alates 1. detsembrist, siis edaspidi keelatakse mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamine alates 15. oktoobrist. Muudatus jõustub 2023, et võimaldada uue nõudega kohaneda. Samas võimaldatakse kevadperioodil alustada väetamisega 10 päeva varem, alates 21. märtsist. Samuti jäetakse seadusest välja seni kehtinud üldine piirang, mille kohaselt võis nitraaditundlikul alal haritavat maad väetada kuni 170 kilogrammi lämmastikuga ühe hektari kohta.

Samuti kehtestatakse senisest rangemad nõuded väikeloomapidajate poolt sõnniku hoidmisele. Kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui 10-le loomühikule vastaval hulgal loomi. Muudatuse kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse loomi enam kui 5-le loomühikule vastaval hulgal. Uue reegli täitmiseks nähakse ette üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2023. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad.

Samuti sätestatakse sõnniku hoidmise täpsustatud nõuded põllul aunas, et vähendada pinna- ja põhjavee reostumist nitraatidega. Põhiosas on seadus kavandatud jõustuma üldkorras, kuid investeeringumahukad uued nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2023. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE).

Eelnõuga kehtestatakse üldreegel, et raadioside on tagatud nii eesti kui ka inglise keeles, kuid Tallinna lennuinfopiirkonnas üle 9,5 km kõrgusel lennates kasutatakse ainult inglise keelt.

Eestikeelne raadioside puudutab umbes 20 erapilooti, kes nii kõrgel ei lenda. Kommertslendudele kehtib Euroopa Liidu õigusest tulenev ingliskeelse raadioside nõue. Eelnõu muudab julgestusalasest ülevaatusest vabastamise regulatsiooni. Täiendavalt täpsustatakse, et julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka ihukaitsjad, kes saadavad julgestusläbivaatusest vabastatud isikuid reisile. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. septembril algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE).

Eelnõuga lükatakse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi. Seaduse jõustumisajaks on praegu 1. jaanuar 2016. aastal. Käesoleva eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. juulil 2016. aastal.

Seaduse jõustumisaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et reformi rakendumiseks on vaja muuta vastuvõetud seadusi ning tagada lisaaeg tehtavate muudatuste realiseerimiseks (rakendusaktid, IT arendused). Täiendavat aega on vaja muuhulgas selleks, et tagada kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmine. Lisaaeg võimaldab analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetamise tulemusi ja teha metoodikas vastavad täiendused enne teenuse hankeid.

Pärast seaduse rakendumist ei määrata isikutele enam püsivat töövõimetust ega töövõimetuspensioni, selle asemel hinnatakse neil töövõimet ning määratakse ja makstakse töövõimetoetust. Sellest tulenevalt on vaja muuta neid õigusakte, mille alusel on isikutel õigus muudele hüvitistele töövõime vähenemise tõttu. Seetõttu sisaldabki käesolev eelnõu ohvriabi seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalmaksuseaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 14. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (85 OE ).

Valitsus kiitis heaks riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande, mis käsitleb riigi tulusid, kulusid, varasid ja kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (86 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek maksta riigieelarvest aastatel 2016-2020 põllumajandustootjatele üleminekutoetust EL-i vastava määrusega lubatud maksimaalses määras. EL-i määruse kohaselt võib Eesti koos teiste uute liikmesriikidega oma põllumajandustootjaid kuni 2020. aastani täiendavalt toetada riigieelarvest. Sellega kompenseeritakse uute liikmesriikide põllumajandustootjate väiksemaid Euroopa Liidu otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja hoitakse ära toetuse ootamatu ning märkimisväärne vähenemine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 14. septembril esitatud „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (87 OE).

Seoses Jaak Aaviksoo parlamendisaadiku volituste lõppemisega teeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ettepaneku komisjoni põhiliikmeks nimetada Andres Metsoja ja tema asendajaks Viktoria Ladõnskaja. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside