Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 16. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE). Uue seadusega kavatsetakse kohalike omavalitsuste finantstegevust laiemalt käsitleda. Nimetatud regulatsioon väljub kitsamast eelarvekorralduse kontekstist. Finantsjuhtimisena võib käsitleda rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks. Kuna seaduse eelnõuga võetakse suund finantsjuhtimise põhimõtete juurutamisele, siis kasutatakse käesolevas eelnõus selliseid termineid nagu finantsjuhtimine, finantsdistsipliin jne. Eesti kohalikud omavalitsused on aasta-aastalt üha enam hakanud kasutama eelarvestamisel ja finantsjuhtimise korraldamisel uusi metoodikaid ning kapitalikulude finantseerimiseks väga erinevaid instrumente. Kapitaliturud on muutunud toodete osas väga paindlikuks, mis on andnud kohalikele omavalitsustele palju uusi võimalusi. Seadusandlus peab käima kaasas tegelikkuses toimuvate muudatustega, vähendades regulatsioone seal, kus toimimine on muude meetmetega tagatud ning karmistades regulatsioone nendes valdkondades, kus see on üldiste huvide kaitsmiseks vajalik. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.  

Valitsuse 16. oktoobril algatatud keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) on seotud keskkonnahalduse ümberkorraldamisega, mille käigus ühendatakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus Keskkonna- ja Looduskaitseametiks. Seoses sellega on vaja viia sisse muudatused 31 seaduses. Allasutused ühendatakse 2009. aasta 1. jaanuarist. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused – eelarvega seotud küsimused, valmistatakse ette põhimäärused, uue asutuste koosseis ja struktuur ning tehakse muudatused muudetavate seaduste alusel antud olulisemates õigusaktides. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. oktoobril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE), millega antakse komisjonile õigus koostada raporteid ning näeb ette seletuskirja esitamise ka eelnõu teiseks lugemiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. oktoobril algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE), mis reguleerib nimetatud ametiisikute palga määramist ja maksmist alates 2011. aastast. Eelnõu seob alates Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäevast kõrgemate ametiisikute ametipalgad lahti keskmisest palgast ning asetab need ühtsesse kindlaksmääratud koefitsiendi alusel makstavasse palgasüsteemi. Kokku on loetelus 27 kõrgemat ametiisikut ning neile ei maksta riigiametnikele ettenähtud muid lisatasusid. Eelnõu kohaselt indekseeritakse kõrgeimat palgamäära igal aastal eelnõus sätestatud indeksiga. Indeksi väärtus on poole väiksem pensionikindlustuse seaduses varem sätestatud konservatiivsemast indeksist, kuid indekseerimist ei toimu kui palgakasv jääb väiksemaks kui 2,5%. Indekseerimist alustatakse 2012. aastast. Eelnõu mõjutab ka parlamendiliikmetele määratud ametipensione, mis on seotud Riigikogu liikme ametipalgaga. Samuti muid ametipensione, mis on seotud nimetatud ametipalkadega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus