Rektoriks võib saada ka ilma teaduskraadita koloneli auastmes ohvitser.

Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud Isamaaliidu fraktsiooni 4. mail algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) eesmärgiks on muuta riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale esitatavaid nõudeid ja liita riigikaitseline kõrgharidus haridussüsteemi ülejäänud osadega.

Eestis on praegu üks riigikaitselise suunitlusega rakenduskõrgkool – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kus toimub õppetöö bakalaureuse ja alates 2005. aasta sügisest ka magistriõppe tasemel. Tänini ei olnud võimalik siduda tegevsõjaväelase karjääri ja teadustegevust. Seetõttu tekib 2005. aasta sügisest olukord, kus Eestis ei ole ühtegi inimest, kes vastaks nimetatud kooli ülemale rakenduskõrgkooli seaduse poolt esitatavatele nõuetele. Mõningas mõttes on analoogne olukord sõjaväeliste õppeasutuste puhul ka mõnedes teistes NATO maades. Norra Kuningriik ja Taani Kuningriik lähevad sügisest üle kõrghariduse 3+2 süsteemile. Sõjakoolide ülematele teaduskraadi nõuet nendes maades seatud ei ole, sest leitakse, et kooli ülem peab pigem olema oma isikuga, sõjalise väljaõppe, lahingukogemuse teadmiste ja auastmega eeskujuks kadettidele. Muudatuse sisuks on see, et kui riigikaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, siis võib selle rakenduskõrgkooli ülemaks määrata mitte tingimata vähemalt vanemohvitseri auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka koloneli auastmes kaadrisõjaväelase. Mõlemal juhul on nõutav vähemalt kolme aastane tegevteenistuse kogemus vanemohvitseri auastmega ametikohal. Haridussüsteemi terviklikkuse huvides võetakse riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema määramisel arvesse haridusministri seisukoht. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressitalitus